Riigi peaprokurör Lavly Perling ütleb, et Edgar Savisaarega seotud kriminaalasjades saavad materjalid kokku nädalaga. Ta peab võimalikuks, et mitu kahtlustuse juba saanud või veel saavat ametnikku pääsevad süüdistusest.
Tallinna linnapea Taavi Aas teatas eelmisel nädalal, et umbes kümme linnavalitsuse ametnikku on juba saanud või saavad peagi kahtlustuse linnajuhtide reklaamikampaaniaga seotud kriminaalasjas. Milline on seis nüüd?
Kahtlustatavate lõplik arv selgub loodetavasti sel nädalal, aga räägime tõepoolest kümmekonnast inimesest. Küsimus ei ole nende arvus. Meie jaoks on oluline, miks need inimesed on kahtlustatavad ja kes nad on. Need töötajad on sattunud keerulisse olukorda. Reklaamide taga on olnud suur hulk inimesi. Kes on valmistanud ette lepinguid, kes on allkirjastanud, arveid maksnud, kes on ette valmistanud reklaamide süžeid... Need on inimesed, kes on aidanud kaasa linna raha ebaseaduslikule kasutamisele. Nende tegevuse kohta on tõendid. Nüüd peame küsima nende endi käest, miks nad seda tegid. Kuriteo on toime pannud inimesed ainult siis, kui nad on tahtnud seda tegu teha või vähemalt möönnud, et saavad aru, mida teevad. Nüüd ongi kaks varianti: kas inimene kuulata üle tunnistaja või kahtlustatavana.
Aasa sõnul on nad tunnistajana juba varem üle kuulatud.
Osa inimesi on jah. Aga tõendid näitavad, et need inimesed on toime pannud teod, mis võivad olla kuriteod. Küsime neilt, miks nad seda tegid, ja kõrvutame ütlusi muude tõenditega. Selleks et neile oleksid tagatud kaitseõigus ja õigus mitte anda ütlusi, kuulame nad üle kahtlustatavatena. See ei tähenda, et riigi silmis oleks tegemist kindlasti kurjategijatega. Aga kahtlustatava ebamugav menetlusstaatus nendele inimestele paratamatult tekib. See on nende endi õiguste kaitseks.
Kas te kujutate ette, et linnavalitsuse ametnikud osalesid teadlikult kuritegelikus skeemis?
Usutavasti tundis suur osa inimesi survet, kohustust seda teha. Nad tõenäoliselt ei näinudki muud võimalust, kui ülevalt poolt tulnud käsku täita.
Ma ei tormaks ajast ette. Nende inimeste ütlustest oleneb üksjagu. Kui tõendid näitavad, et nad tegid lihtsalt oma ametnikutööd ja – olenevalt valdkonnast – tahtsid reklaamida oma valdkonda või tegevust, siis nad ei kuulu vastutusele ja nende kohta menetlus lõpetatakse. Kui nad teadlikult aitasid kaasa kuriteole, siis on juba järgmine küsimus: kas nad peaksid minema kohtu ette suures kriminaalasjas või – arvestades nende väikest rolli ja seda, et nad on võib-olla olnud hoopis poliitikute mõjuvõimu all ära kasutatud – tuleks oportuniteedi korras menetlus lõpetada? Need vastused tulevad lähinädalatel.
See on keeruline küsimus. Tahtmata kohtusaalist ette tormata –küsimus on selles, mida ametnik sellises olukorras tegema peab. Prokuratuuris on terve mõistus olemas ja näeme, mis olukord tegelikult oli ja kuidas keegi tegutses. Peame hindama iga inimese rolli ja tahtlust eraldi. Kui on tegemist ametnikuga, kellel ei olnud tahtlust kuritegu toime panna, siis ta ei kuulu vastutusele võtmisele.
Kui tahtlus seisneb selles, et säilitada oma töökoht, siis…
Tahtlus peab olema suunatud sellele, et kuritegu toime panna.Vastutusele võtmiseks pead sa tahtma aidata kaasa linna raha omastamisele või vähemalt möönma: „Jah, ma tean, et see raha omastatakse ja ma aitan kaasa, aga las ta olla.” Kuidas tahes mingi ametnik sellist survet tunneb, peab ta mõtlema, et sellel võivad olla tagajärjed. Tuleb usaldada riiki ja õigussüsteemi. Tuleb tulla ja öelda, kui midagi sellist toimub.
Aasta pärast on järgmised kohalikud valimised. Praegune kaasus puudutab eelmisi valimisi. Kas nüüdse käiguga annate märku, et kui sama jama kordub, siis vastutavad ka ametnikud, kes sellel toimuda lasevad?
Iga ametnik peab teadma, et on olemas linna raha ehk maksumaksja raha ja on olemas erakonna raha. Neid ei tohi valimiste perioodil segamini ajada. Kui ta seda näeb, tuleb sellest teada anda. Mõistan, et see ei ole kerge. Ühel ametnikul on väga keeruline minna ja teavitada politseid oma organisatsioonis toimuvast, aga seda tuleb julgeda teha.
Te eeldate, et suur osa – kui mitte kõik – neist ametnikele esitatud kahtlustustest ei jõua süüdistuseni või vähemalt kohtusse?
Selle kohta peab otsuse tegema menetlust juhtiv prokurör. See on kahe nädala küsimus. Ilmselt mitte kõik, kes kahtlustuse saavad, ei pruukinud tahta kuritegudele kaasa aidata. Enne ülekuulamisi ei saa teha lõplikke järeldusi. Meie jaoks on niigi väga erandlik rääkida kahtlustuse esitamisest, enne kui seda tegelikult tehakse.
Kohtus läheks asi vist päris käest, kui Savisaare kriminaalasjas istuks süüdistatavate pingis üle 20 inimese, pooled neist pisiasjaga.
Suuri kohtuasju on enne istutud ja küllap saadaks hakkama ka nüüd. Pigem taandub asi menetlusratsionaalsusele. [Avalik] huvi selle kriminaalmenetluse vastu on arusaadavalt meeletult suur. Peame asja kohtusse esitama sellisel moel, et seda oleks võimalik ka kiiresti menetleda. Samas peame ühe inimese vastu esitatavad süüdistused esitama koos. Ei oleks õige, kui Savisaar peaks eri kriminaalasjade tõttu istuma korraga mitmes kohtusaalis.
Kuna Savisaare suur kriminaalasi juba ootab süüdistust, kaitsjad on juba saanud taotlusedki esitada, peate ka reklaamiasjaga kiirustama, et asjad koos kohtusse saata?
Absoluutselt. Reklaamiasjas oleme seadnud endale tähtajaks 1. oktoobri pluss-miinus paar päeva. See tähtaeg oleneb kindlasti ka teistest menetlusosalistest. Selleks ajaks peavad materjalid koos olema. Seejärel saavad kaitsjad toimikud kätte.
Järelikult on kahtlustuste esitamine justkui viimane ja vahest isegi formaalse iseloomuga samm?
See ei ole kindlasti formaalne. Ka kohtumenetluses on tähtis, kellena me nad üle kuulasime. Me ei tohi juba ette ise otsustada, et keegi on teod toime pannud ja ametnikud pole üldse millestki aru saanud. See ei oleks adekvaatne. Eesti ametnikkond koosneb ikkagi mõtlevatest inimestest ja nad saavad oma tegudest aru. Me ei saa minna äärmusesse ja öelda, et nad olid ainult tööriistad. Aga saan lubada, et selgus saabub võimalikult kiiresti. Inimesed, kelle kohta menetlus lõpetatakse, ei peaks tundma endal kaua kahtlustatava staatust. Kindlasti peab prokuratuur selgelt ütlema, kui menetlus on lõpetatud.
On see 1. oktoobriks selge?
Järgmise nädala jooksul on loodetavasti kõik selge ja siis näeme, kui suur on kaitsjate hulk, kellele peame toimikud kätte jagama.
Samas asjas on ettevõtjana kahtlustuse saanud Raimond Kaljulaid. Kas tema peaks ettevõtjana üldse hoolima, millist tööd temalt tellitakse?
See on tõendite hindamise küsimus. Oleneb, kui palju ta teadis konkreetsest asjast, mida tehakse, ja milline oli tema roll selle kavandamises. Kahtlustust ei esitata ilma tõenditeta. Järelikult on alust arvata, et ta teadis, mis toimub.
Kui palju võib selles asjas veel kahtlustatavaid juurde tulla või on tulnud?
Jääksin kümmekonna juurde ega nimetaks ühtegi uut nime.
Pettai?
Ikkagi ei tooks esile ühtegi nime.
Savisaare süüdistust on oodatud juba suvest saadik. Millal see kätte jõuab?
Ajaliselt on keeruline veksleid välja anda. Anname kaitsjatele uuesti tutvumisaja. Siis tulebki kohe süüdistus. Vahepealsel ajal ei oota me lihtsalt kaitsjate taotlusi, vaid süüdistusakti koostatakse paralleelselt. Meie taha ei jää asi enam ühekski päevaks ootama. Tahaksime suurtes asjades muidugi palju kiiremini selgust tuua, aga paraku ei ole see nii lihtne. Meie ülesanne on lähtuda seadusest. Oleme ka varem öelnud, et Eesti kriminaalmenetlusseadustik vajab ülevaatamist, et menetluses oleks rohkem iva ja vähem formalismi, nii nagu Põhjamaades näiteks. See tegevus käib.
Kuidas võtta. Aega on läinud üks valimistsükkel. Eelmistest kohalikest valimistest nüüd juba uuteni.
Jah, ma möönan, et reklaamiasjaga oleks saanud esmases menetlusetapis tööd ehk paremini läbi mõelda. Aga pidades silmas, et oleme suutnud alla aastaga nn suure altkäemaksu kriminaalasja ära menetleda ja kaitsjatele tõendid kätte anda, ei ole Eestil vaja rahvusvahelist kogemust ja praktikat silmas pidades menetlustähtaegu sellistes asjades häbeneda.
