Sel nädalal jätkub riigikogus tubakaseaduse menetlemine, et püüda Eesti seadustesse üle võtta Euroopa Liidu tubakadirektiiv, mis hakkab kehtima juba sel reedel, 20. mail. Uued reeglid näevad muu hulgas ette, et sigaretipakkidele tulevad võrdlemisi hirmutavad hoiatuspildid, aja jooksul kaovad mentooliga suitsud ja e-sigarettide sisule seatakse nõuded.
Kuid nende asjade üle seekord riigikogus ei vaielda. Seni ainsad eelnõu muudatusettepanekud on tulnud eelnõu ettekandjalt, reformierakondlaselt Vilja Toomastilt, kellele teeb muret „uudsete suitsuvabade tubakatoodete” müük. Tema muudatuste mõte on kindlaks teha, et neid saaks ikkagi Eestis osta.
Nn uudseid suitsuvabasid tubakatooteid on kõige lihtsam selgitada selle kaudu, mis need ei ole. Need ei ole sigaretid ega muud tubakast keeratud plärud, mille saab otsast põlema panna. Need ei ole e-sigaretid, kus kasutatakse muid aineid, aga mitte tubakat. Mõeldud pole ka närimis-, huule- ega nuusktubakat (snus ja snuff), mida peetakse n-ö traditsiooniliseks suitsuvaba tubaka näiteks.
Uudsete toodete esimesed näited (vt kõrvallugu) on ikkagi sigaretikujulised, kuid vajavad kasutamiseks lisaseadmeid ja põletamise asemel tubakat kuumutatakse.
Kõikide suitsuvabade tubakatoodete müügi keeld sai Eestis riigikogu otsusega jõu pea täpselt aasta eest, mais 2015. EL-i direktiivis on aga suitsuvabadele tubakatoodetele lisatud täiendsõna „uudne”, mis justkui seaks need raskesti kirjeldatavad tooted täiesti eraldi traditsioonilistest tubakatoodetest nagu huuletubakas.
Siin tulebki mängu Vilja Toomast. Tema sõnul ei võta Eesti praegu EL-i direktiivi õigesti üle: euroseaduses on uudsed suitsuvabad tooted eraldi esile toodud, aga Eesti tubakaseaduse 24. paragrahv keelab kõik suitsuvabad tubakatooted. See olevat Toomasti sõnutsi vastuolus nii direktiiviga kui ka Euroopa kaupade vaba liikumise põhimõttega. „Alustame sellest, et need [tooted] ei ole veel meie turul saadaval,” märkis Toomast. „Ma ei tea, kas need tulevad viie või kümne aasta pärast, aga me ei saa ju kõike ära keelata. Mida me saame teha, on hoida maksimaalselt nende inimeste tervist, kes ei suitseta, ja kehtestada rangemaid reegleid, aga ma ei ole absoluutselt ärakeelamise poolt. Miks mitte anda võimalus välja tuua tooteid, mis oleksid tarbijale vähem kahjulikud?”
Tundmatu maailm
Teisalt möönis Toomast, et nn uudsete toodete sisu ja mõju pole veel selge. „Uudsed tubakatooted, mille puhul me ei tea, kas nad on kahjulikud või mitte – ei ole ju mina keemik –, ei saagi enne turule tulla, kui terviseamet neid kontrollib. Siis saab [tooted] alati ära keelata, kui nad on inimesele kahjulikud.” Tema sõnutsi on tõenäoline, et uued tubakatooted on kõrgema hinnaga ega ole seetõttu kõige meelepärasemad noortele, kes on üldiselt hinnatundlikud. Küll aga olevat tubaka kasutamisest hoidumine tema hinnangul ühtlasi koduse kasvatuse küsimus.
„Asju, mida me ei tunne, on kõige lihtsam ära keelata, mitte kehtestada regulatsioone ja teha analüüse. Minu jaoks on see liiga lihtne ja primitiivne: mida me ei tea, selle keelame ära! See ei lähe minu mõtteviisiga kokku,” lisas ta.
Toomast kinnitas, et analüüsi Eesti seaduse vastuolust direktiiviga esitas talle tubakatööstuse esindaja. Viimasel sotsiaalkomisjoni istungil oli osalejate seas META Advisory vanemkonsultant Henri Arras, kelle klient on Philip Morris Eesti.
„Analüüsides riigikogus arutlusel olevat eelnõu, leidsime üllatusena, et mitut uudseid tooteid puudutavat direktiivi sätet ei ole üle võetud. Meie jaoks on oluline direktiivi nõuete võimalikult korrektne, ühtne ja õigeaegne ülevõtmine,” sõnas Philip Morris Eesti korporatiivsuhete juht Kai Tammist. Eesti Päevalehe küsimusele, milliste uute toodete Eesti turule toomist Philip Morris taotleb, vastas Tammist: „Me ei ole teadlikud plaanist tuua Eesti turule uudseid tooteid.”
Ent Tammist avaldas muret, et Eesti pole ikka veel suutnud juba 2014. aastal vastu võetud direktiivi üle võtta.
„Tegemist on tõepoolest selgelt tubakatööstuse lobiga,” andis riigikogus toimuvale hinnangu WHO tubakaekspert Kristina Mauer-Stender. „WHO seisukoht on: olukorras, kus Eestis on uued tooted keelustatud, pole mingit põhjust uuesti debatti avada ja neid turule lubada. See on totaalne tagasisamm selles suunas, et kuulatakse üht tööstust, mis on, nagu teame, rahvusvaheline, mitte Eesti tööstus, ja unustatakse ära tervise pool.”
Mauer-Stenderi hinnangul on uudsete toodete tagantlükkamise põhjus asjaolu, et tavasigarettidele kehtestatakse üha rohkem piiranguid ja tõstetakse nende aktsiisi, mis tähendab pikas plaanis märgatavat tulu vähenemist. „Isegi kui räägime idast või Aafrika kontinendist, kus regulatsioon on minimaalne ja tubakatööstusel on totaalselt vabad käed inimestele sigarette reklaamida ja müüa, siis 2050. aastaks on ka see kinni pandud. See tähendab, et nad peavad turule tulema uute innovatiivsete toodetega, mida nad ka teevad,” sõnas Mauer-Stender.
Direktiiv kui miinimumprogramm
Terviseedendajad ei arva, et Eesti tubakaseadus on direktiiviga vastuolus. „Direktiiv annab liikmesriikidele õiguse kehtestada rangemaid piiranguid ja keelata konkreetseid tootekategooriaid, kui see tuleneb liikmesriigi eripärast ja on rahva tervise kaitse vajadusest lähtuvalt põhjendatud,” märkis sotsiaalministeeriumi rahvatervise spetsialist Kärt Sõber. Ta lisas, et Eesti põhjendas 2014. aastal keelu kehtestamist Euroopa Komisjonile ja sellele ei esitatud vastuväiteid.
„Direktiiv on miinimum, mida riigid peavad tegema, ning kompromiss tubakatööstuse ja tervisearendajate vahel,” sõnas Mauer-Stender. Ta tõi näiteks, et samuti direktiivi üle võttev Sloveenia on peale kohustusliku osa oma tubakaseadusse lisanud ka eraautodes suitsetamise keelu, kui seal on alaealisi, ja nn standardsuitsupakkide kasutuselevõtu, mis tähendab, et tootjatel peaaegu ei õnnestugi enam oma brändi ilu pakkidel näidata.
