Kriminaaluurimise abistamise eest pääses Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) peaspetsialist Rainer Laigu süüdistusest kartellileppele kaasaaitamises. «Rainer Laigu andis igakülgset kaasabi enda ja teiste kahtlustatavate toime pandud kuriteo uurimisel,» vahendas riigiprokurör Triin Bergmanni seisukohta pressiesindaja Carol Merzin. «Ka ei pannud Laigu kuritegu toime omakasu eesmärgil, vaid soovist lahendada olukorda, kus ettevõtjad olid esitanud pakkumusi, mida nad tegelikkuses ei suutnud ega soovinudki täita,» jätkas Merzin. «Veolepingute sõlmimise viibimise korral oleks aga RMK kandnud olulist kahju.» Selle otsusega asus riigiprokurör samale seisukohale RMK juhtkonnaga. RMK juhatuse liikmete Aigar Kallase ja Tavo Uuetalu arvates tuli metsaveolepingud sõlmida hoolimata sellest, et algusest peale oli õhus kokkumängukahtlus. Äripäev ja Postimees avalikustasid Eesti ajaloo ühe suurema ligi poolteist aastat kestnud kartellikahtluse uurimise märtsi algul. Siis figureeris Laigu lugudes kui RMK ametnik, kes aitas ebaseaduslike kokkulepete sõlmimisele kaasa. Paar päeva pärast kartellikahtluse avalikuks tulekut aga vabastas prokurör Laigu kuriteokahtlusest. Kriminaalmenetlus lõpetati tema suhtes 8. märtsil. Laigu ise polnud nõus asja kommenteerima ka eile. «Kuidas Emajões veetase on?» päris ta vastuseks õnnitlusele kohtuasjast pääsemise puhul. RMK korraldas 2008. aasta suvel ülimahuka 1,74 miljardi kroonise veohanke. Sõlmitud lepingute pikkus oli viis aastat, konkursiga läks mängu kogu RMK raiutud puidu vedu. Mõni nädal pärast lepingute sõlmimist saatis aga RMK juht Kallas kirja konkurentsiametile, paludes kontrollida 25 firma tegevust hankel. Märtsi lõpus saatis prokuratuur asja kohtusse. Süüdistuse said üheksa metsaveofirmat ja kuus eraisikut. Süüdistuse järgi jagasid firmad hanke 38 osahankest kümme omavahel nii, et võtsid tehtud odavamad pakkumused tagasi ja RMK-l tuli sõlmida leping firmaga, mis oli teinud kõrgema hinnaga pakkumuse. Kõik küsitava aususega lepingud on jõus tänini.