Eetikanõukogu: avalikud teenistujad on osa arutlevast ühiskonnast

Eetikanõukogu kujundas esimese seisukoha avaliku teenistuja sõnavabaduse küsimuses, kas riigikontrolli kommunikatsiooniosakonna juhataja võib eraisikuna sotsiaalmeedias erakonda ja tema esimeest kritiseerida ning leidis, et partei esitatud pöördumises viidatud postitus pole eetikakoodeksiga vastuolus.
Jaanuaris esitas Keskerakond riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattsoni suhtes kaebuse riigikontrollile, ametnikueetika nõukogule ning Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile. Partei pressisekretär süüdistas Mattsoni toona süstemaatilises Keskerakonna maine halvustamises sotsiaalmeedias.  

«Tegemist oli isikliku arvamusega avaliku elu küsimustes. Ühiskondlikel teemadel väljendusvabaduse piiramiseks peavad olema väga selgelt põhjendatud alused ning pigem peaks Eesti ühiskond liikuma selles suunas, et me kodanikuna tahaksime ja julgeksime avaliku elu küsimustes rohkem kaasa rääkida,» ütles eetikanõukogu esimees Heiki Sibul. 

Eetikanõukogu hinnangul ei ole eraisikuna avalikes aruteludes osalemine sisendiks riigikontrolli audititele ega kommunikatsioonijuhi tööle. Riigikontrolli kommunikatsioonijuhi sotsiaalmeedia kontol on välja toodud, et tegemist on isiklike arvamuste ja seisukohtadega.

Samas juhtis nõukogu tähelepanu sellele, et eraisikuna sotsiaalmeedias osaledes tuleb silmas pidada postituste võimalikku mõju organisatsiooni mainele. Olemasoleva kaasuse puhul puudusid selged alused väitmaks, et riigikontrolli või kommunikatsiooniteenistuse usaldusväärsust või sõltumatust oleks kahjustatud.

Sotsiaalmeedia postituste kahju asutuse mainele saab hinnata eelkõige asutuse juht. Eetikanõukogu soovitab asutustel arutada avalike teenistujate töö- ja erarollidega kaasneva sõnavabaduse teemat organisatsioonisiseselt ja vajadusel asutusesisestes põhimõtetes kokku leppida. Kuna teema on aktuaalne ja nüansirohke, siis koostab eetikanõukogu ametnike sõnavabaduse küsimustes eraldi juhendi.