Analüüsinud kohalike omavalitsuste kulutusi teavitusele, leidis riigikontroll, et Tallinna linn oli oma eelarvest rahastanud teavitusi, mis olid 2013. aasta kohalike valimiste taustal mõistetavad poliitikute või erakondade valimisreklaamina.
Poliitikute kasutamine omavalitsuse teavitustegevuses ei ole iseenesest keelatud, kuid omavalitsuse teavituse eesmärk ei saa olla erakonna mainekujundus ega poliitikutele valimisreklaami tegemine.
Tallinna linnaeelarvest kulus valimisreklaamina mõistetavatele teavitustele 2013. aastal ligikaudu 337 000 eurot. Tallinn ei ole poliitikutele ja erakonnale valimisreklaami tehes tegutsenud avalikes huvides, mistõttu on rikutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja linnavara valitsemise korda, ning nendeks teavitusteks tehtud väljaminekud ei ole kooskõlas linnaeelarvega. Lisaks teavituste sõnumites esinevatele valimisreklaami elementidele viitavad asjaolud poliitilise mõju planeeritud taotlemisele.
Sellele osutab Tallinna asutuste tavatu käitumine valimiseelsel perioodil, kuna 2013. aasta teavitustegevuse rahast kulutati märkimisväärne osa just valimiseelsel perioodil. Kui 2012. aastal kulus näiteks teleteavitustele augustist oktoobrini 12 protsenti kogu aasta teleteavituste rahast, siis aasta hiljem oli vastav näitaja 93 protsenti. Seejuures oli põhiosa 2013. aasta selle perioodi teleteavitustest poliitilise sõnumiga.
Valimiste eel kummalised teavitused
Samuti ilmnes, et Tallinna linna asutused, kes tavapäraselt teavitusi ei tee või teevad vähe, hakkasid valimiste eel ühtäkki tegema teavitusi, milles oli tugev poliitiline sõnum. Lisaks tuli välja, et koos poliitilise nüansi lisamisega hakati infot edastama sündmustest, millest tavapäraselt nii mastaapsel kujul avalikkust ei teavitata, näiteks info investeeringuprojektide valmimise kohta.
Omavalitsuse kulu sellistele reklaamidele on ühtlasi näide avaliku võimu vahendite väärkasutamisest, mis loob ebaausat poliitilist konkurentsi ja on ohuks demokraatia arengule. Omavalitsuse rahakulutus saab tuleneda vaid avalikust huvist. Kui omavalitsus teeb kulusid poliitikute või erakondade reklaamimiseks, tegutseb ta erahuvides ja kulutab asjatult maksumaksja raha, kuna sellevõrra jääb avalikes huvides midagi tegemata.
Seadustest ei piisa
Riigikontroll on seisukohal, et Eesti seadused ei ole praegu piisavad, et tõhusalt takistada valimisreklaami tegemist avaliku võimu asutuse raha eest. See väide ei kehti üksnes omavalitsuste, vaid avaliku sektori üksuste kohta üldisemalt. Samal ajal on rikkumisi võimalik tagantjärele küll tuvastada, kuid see on ressursimahukas ja aeganõudev. Kehtivatest normidest jääb väheks, et keelatud tegevust tõhusalt ära hoida või valimissituatsioonis see tegevus kiiresti lõpetada. Seetõttu peab Riigikontroll vajalikuks, et Riigikogu jätkaks reklaami ja erakondade rahastamist käsitlevate seaduste ülevaatamist.
Kuigi keelatud reklaami olemust ei ole võimalik seaduses ammendavalt sisustada, peaks sinna lisama reeglid keelatud reklaami tunnuste kohta. Tuleks anda loetelu teatud universaalsetest tunnustest, mis keelatud reklaami iseloomustavad. See annaks nii reklaami tellijale kui ka järelevalve tegijatele kindlama hindamisaluse, et veenduda reklaami õiguspärasuses. Samuti soovitab riigikontroll täiendada erakonnaseadust, andes erakondade rahastamise järelevalve komisjonile riiklikku järelevalvet tegeva organi staatuse koos õigusega kohaldada korrakaitseseaduses ette nähtud riikliku järelevalve meetmeid.
Tartus ka üks poliitteavitus
Riigikontroll tuvastas auditi kontekstis ühe poliitilise sõnumiga teavituse samuti Tartu linnas. Linnaeelarvest seda teavitust otse ei rahastatud ning kogutud tõendid ei anna põhjust väita, et teavituse poliitiline mõju oli linna taotlus.
Kokku analüüsis riigikontroll 15 omavalitsuse teavitustegevuse kulusid perioodil 2012–2013, et saada ülevaade kulude sisust ja suurusest. Teavitustegevusele kulub Eesti omavalitsustes kokku suurusjärgus 4–5 miljonit eurot aastas. Analüüsitud andmete põhjal valiti auditi käigus välja Tallinna ja Tartu linn, kus kulude õiguspärasust hinnati üksikasjalikult. Hinnangu andmisel võeti aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning Tallinna ja Tartu linna õigusaktid linnavara kasutamise kohta. Hinnati ka teavitustegevuse kulude vastavust eelarvele ja kulude tegemisel riigihanke reeglitest kinnipidamist.
