•• Ainult paarisajaeurose altkäemaksu eest laskis eksamineerija Rain Jostmann sõidueksamilt läbi inimesi, kes ei olnud võimelised autoga sõitma ja kelle liiklusse laskmine oli ohtlik.
•• Eksamineeritavad maksid eksami eest kuni 800 eurot altkäemaksu, sama summa eest oleks ausalt saanud eksamit teha 20 korda.
18-aastane Linda (nimi muudetud – toim) otsustas 2012. aasta sügisel, et ta oskab küllalt hästi autoga sõita, kuid sõidueksami jaoks ei pruugi see piisav olla. Appi tuli tuttav endine sõiduõpetaja Virve Laansalu, kes vihjas, et 350 euro eest saaks Haapsalu liiklusregistris eksamil kindlasti läbi.
Linda maksis Laansalule, kes jättis suurema osa summast endale, kuid andis osa ARK-i eksamineerijale Rain Jostmannile, kes teenis eksamipettustega lisaraha. Kätte jõudis eksamipäev ja kuigi Jostmann oli kinni makstud, sõitis Linda nii halvasti, et eksamineerijal ei jäänud muud üle, kui ise rooli istuda: Linda ei suutnud isegi viiendal katsel estakaadist üles sõita. Oli selge, et see jäi ka eksamiauto kaamerasse ja eksam tuli lugeda mittesooritatuks.
Selleks ajaks oli Jostmann ja kaasosalised tegelikult juba politsei uurimise all ja nende telefone kuulati pealt. Nii on kenasti lindis, kuidas vihane Linda helistas pärast eksamit Laansalule ja kurtis, et ei saanud makstud summa eest nõutud teenust. „No tšau, tahtsin sulle öelda, et mul ei õnnestunud see,” teatab Linda telefonis esimese asjana. „Sellepärast, et vähemalt viis korda mul ei õnnestunud mäest üles tõus. (…) Ja lõpuks ta (eksamineerija – T. J.) üldse sõitis ise tagasi,” tunnistas Linda.
„Huvitav, see on nüüd esimene kord nende aastate jooksul,” imestab kogenud altkäemaksuvahendaja Laansalu kinnimakstud eksami läbikukkumise üle. Ta uurib kliendi käest ka ebaõnnestunud sõidu põhjust. „Aga libe oli, kas sellepärast ei saanud või?” küsib ta. Linda ilmastikku ei süüdista. „Ma ei tea, ma ei tea, mille pärast. Lihtsalt ei saanud,” ütleb ta abitult. Sõita ta ei oska, aga raha lugeda küll. Nii hakkab ta järgmiseks muretsema, mis saab juba tasutud altkäemaksust. „Aga mul on ju raha maha visatud,” ütleb ta. Laansalu lubab, et altkäemaksusumma kaotsi ei lähe ja kui riigilõiv makstud, saab uuesti proovida. Samuti kaitseb ta eksamineerijat, kes ei suutnud hädist õpilast eksamiraskustest üle aidata. „Jajah, ma ütlen, temal on ju kõige hullem veel, et võetud selline ja siis näed. Et ta ei saanud ju seal aidata ka millegagi, seal ei aita pedaalidega ka ju, oleks tal veel gaas olnud, aga ei ole, on ju vaid sidur ja pidur,” vabandas Laansalu Lindale.
Samal päeval, 26. oktoobril 2012. aastal pidas keskkriminaalpolitsei juba mõnda aega jälgimise all olnud eksamineerija Jostmanni kinni. Uurimisse kaasati veel mitu vahendajat ja ligi 20 altkäemaksu andnud inimest. Tänavu novembris langetas Pärnu maakohus otsuse ja kohtutoimikut lugedes ilmneb, kuidas Haapsalu ARK-i juhtumis olid koos nii inimlik lollus, ahnus kui ka argus.
Maanteeameti eksamiosakonna ekspert hakkas politsei palvel üle vaatama altkäemaksu abiga juhiloa saanud inimeste eksamisõidu videoid. Selgus, et Jostmann oli tühise paarisaja euro eest liiklusse lubanud potentsiaalseid liiklusmõrvareid, inimesi, kellele valmistas autosõit suuri raskusi ja kes ei oleks mingil juhul tohtinud juhiluba saada. Märkimisväärne on, et nende hulgas oli naisi, kes hiljem politseile põhjendasid, et soovisid juhiluba osta selleks, et oma lapsi sõidutada, seades seega ka nemad ohtu.
Kindlustas läbi saamise
Miks Jostmann ohtlikke juhte liiklusse lubas? „Enda jaoks ma olen õigustanud seda teguviisi selliselt, et kui ma näen, et inimene sõidab enam-vähem okeilt, siis olen võtnud raha selle eest, et lihtsalt kindlustan selle, et ta saab eksamilt läbi,” põhjendas Jostmann altkäemaksu võtmist politseile.
Ta rääkis, et oli halvale teele libisenud aasta varem, 2011. aasta sügisel, kui teda olevat tulnud altkäemaksuvõtmisele meelitama naaber Jevgeni Polikarpov. Nagu selgus, ei olnud Jostmannil suuri moraalseid kahtlusi, küsimus oli ainult summas. „Ma ütlesingi talle, et ütle mulle õige rahanumber ja ma ütlen, kas on okei või ei,” selgitas Jostmann uurijatele. Tegelikult andis Polikarpov Jostmannile ainult väikese osa summast, mille altkäemaksu andja välja pidi käima. Polikarpovi skeemis oli mängus sõiduõpetaja Ahti Kõiv, kes rääkis eksamile tulijaga läbi ja küsis altkäemaksu. Õpilane maksis talle 650–800 eurot, millest Kõiv jättis endale umbes 150 eurot. 550 eurot läks Polikarpovile ja Jostmann sai ühe eksami pealt 150–200 eurot. Skeemi oli rahaliigutajana kaasatud ka Ahti Kõivu abikaasa Heli Kõiv, kes ilmselt samuti ettevõtmise moraalses palges ei kahelnud ja kandis altkäemaksusummasid Polikarpovile edasi. Peale Polikarpovi vahendas kinnimakstud eksamineeritavaid Jostmannile ka Haapsalus varem sõiduõpetajana tegutsenud Virve Laansalu. Tema kasutas raha liigutamiseks oma tütre Ave Laansalu abi – Virve lasi osa altkäemaksusummasid kanda tütre kontole, kust Ave pidi need välja võtma ja ema kätte toimetama. Politseile Ave küll ütles, et tema ei olevat teadnud, miks tema arvele selliseid summasid laekub, kuid pealtkuulatud telefonikõned reedavad hoopis muud. Kui Virve helistas tütrele, et kurta Jostmanni kinnikukkumist, ei väljendanud too erilist üllatust. „Mhmh, nii et jälle üks kraan kinni. Ma arvasin kohe, et te sellega liiga suurelt panete,” nentis tütar emale.
Tänulik klient
Altkäemaksuandjaid vahendas Jostmannile veel paar inimest – nende seas ka üks tänulik „klient”, kes ise oli altkäemaksu eest eksami sooritanud ja siis teenust edasi soovitas.
Skeemi algusest kuni selle lõpuni käis Jostmanni sõnul altkäemaksu eest eksamilt läbi üks-kaks inimest kuus, peale selle vahendas Virve Laansalu olematu lõppastmekoolituse teenust: 140 euro eest sai selle arvestuse kirja ka kohale ilmumata. Kokku teenis Jostmann altkäemaksude pealt ligi 4000 eurot. „Kõik on kulunud olmeasjade eest maksmiseks. Mingeid erilisi vajadusi mul ei ole,” tunnistas Jostmann. Vahendajad teenisid mõnevõrra vähem – nende kogutulu jäi 1500–2000 euro vahele.
Kohus langetas otsuse tänavu novembri algul. Jostmann peab hüvitama kuritegelikul teel saadud tulu ja lisaks sai ta nelja aasta pikkuse tingimisi vanglakaristuse. Ta palus luba maksta 4000 eurot tagasi aasta jooksul. Ka vahendajad peavad kuritegelikul teel teenitud tulu tagasi maksma, mõnel juhul lisandus ka tingimisi vanglakaristus. Laansalu pääseb poole teenitud tulu tagasimaksmisega, kuna ta on töövõimetuspensionär ja tema praegune sissetulek on ainult 140 eurot toetust kuus.
3 kategooriat
Mõni altkäemaksuandja tunnistas oma süüd. „Ma ei oleks osanud arvata, et see on nii suur asi. On tavaline, et Eestis makstakse alati üksteisele suvaliselt. Mul endal oli väga kiire ja ma ei mõelnud, et see on mingi kuritegu,” selgitas Sirlet L. oma teguviisi. Need, kes süüd tunnistasid, pääsesid kokkuleppemenetluse ja pisikese karistusega, mõistagi tühistati ka nende juhiluba. Kes süüd ei tunnistanud, aga kelle puhul suudeti tõendada altkäemaksu andmist, nendega ei olnud kokkuleppest juttu ja nad said suurema rahalise karistuse. Kolmanda kategooria moodustavad need altkäemaksuandjad, kelle puhul süüd tõendada ei suudetud. Mõnel juhul Jostmann, Kõiv või Polikarpov küll tunnistasid nimeliselt, et üks või teine inimene maksis neile eksami eest, aga kui ühtegi tõendit selle kohta leida ei õnnestunud ja altkäemaksu andja ise eitas kuritegu, siis nende puhul tuli kriminaalasja menetlus mõistagi lõpetada. Loomulikult jäi neile ka juhiluba alles ja kõigi kaasliiklejate huvides on loota, et nad on sõitma õppinud.
Valik kohtulahendini jõutud asjadest
Enno Jaansoo mõisteti süüdi hääle ostmises. Jaansoo mõjutas 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kolme inimest hääletama Kiviõli linna kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaadi nr 156 ehk Eldur Lainjärve poolt. Mõjutamise käigus andis Jaansoo kõigile kolmele isikule kümme eurot. Kohus mõistis Enno Jaansoole karistuseks viis kuud vangistust kolme aasta pikkuse katseajaga. Pankrotihaldur Vaido Paju omastas pankrotimenetluse käigus mitme ettevõtte raha kogusummas 44 131,68 eurot. Pealegi tegeles pankrotihaldur suures ulatuses rahapesuga, kui kandis omastatud vara varjamiseks kuritegelikult saadud vara endaga seotud ettevõtte kontole, muundas selle ettevõtte varaks ja kasutas omastatud raha kinnistu omandamiseks. Omastamise toimepanemiseks võltsis pankrotihaldur dokumente ja esitas need näiliste kulutuste tõendamiseks. Kohus mõistis Valdo Pajule karistuseks kolm aastat vangistust kolme aasta pikkuse katseajaga.
Altkäemaksu maksis ka hästi sõitja
Karin L. Altkäemaksu andma meelitas ta sõiduõpetaja Ahti Kõiv. Paraku juhtis Karin autot nii halvasti, et isegi altkäemaks ei aidanud Tallinnas eksamit teha ja hädine eksaminand tuli Haapsallu suunata. „ARK-ist välja sõites kontrollisin, et vasakult autosid ei tuleks, aga teed ületavad jalakäijad jäid mul märkamata,” kirjeldas Karin esimest läbikukkumist. Karin pani uue eksami aja kinni. Seekord keeras ta vasakpöördel vastassuunast tulijale ette ja kukkus jälle läbi. „Helistasin Ahti Kõivule ja ütlesin, mis juhtus. Ta andis mõista, et viga oli nii suur, et ei saadud midagi teha ning enam ei ole võimalik niimoodi eksamit teha. (...) Ahti Kõiv pakkus välja, et veel 250 ja saaks teha Haapsalus,” rääkis Karin uurijatele. Tema kolmas eksam jäigi tegemata, kuna tol päeval Jostmann vahistati. E. S. Põhjenduse kohaselt oli tal juhiluba vaja selleks, et oma lapsi sõidutada. Haapsalus kinnimakstud eksam läks tal enda hinnangul kenasti. Uurijatele ütles ta, et mäletab oma eksamilt ainult ühte viga: vahetas ringristmikul liiga hilja rada. ARK-i eksperdi otsusega võrreldes hindas ta oma võimeid väga tõsiselt üle. Reijo G. Eksamil oleks ta pidanud silmapilk läbi kukkuma, kuna ta tegi punase tule alt vasakpöörde ja keeras lihtsalt vastassuunast tulijale ette. See Jostmanni ei kohutanud ja eksam läks edasi. Jostmann oli teda juhendanud ja osutanud nii sellele, et fooris põles punane tuli, kui ka sellele, et võiks näidata suunatuld. Rain S. „Eksamineeritava peamisteks probleemideks on sõiduki ebakindel valitsemine – elementaarne käiguvahetus ja sõiduki juhtimine erinevatel kiirustel, pöörete sooritamine, kus sõidab mitmel korral vastassuunavööndisse,” andis eksamiosakonna ekspert eksamivideole hävitava hinnangu. Silver J. 800 eurot altkäemaksu maksis ta täiesti mõttetult, kuna eksperdi hinnangul sõitis ta nii hästi, et oleks eksami sooritanud igal juhul. Ilmselt oli suur hirm eksami ees ajanud noormehe altkäemaksu andma, kuna varem oli ta teooriaeksamil neli korda ja sõidueksamil kolm korda läbi kukkunud.