Ma ei soovi Varro Vooglaiu soovmõtlemise ja lihtsalt pahatahtlikkuse/tendentslikkusega vaielda, sest see juhib diskussiooni sisu – kas SAPTK rahastajad peaks olema avalikkusele teada ja miks? – üha jõulisemalt vales suunas.
Mul ei tule „uue Eesti“ lähiajaloost meelde ühtegi teist teemat, mis ühiskonda nii teravalt ja emotsionaalselt lõhestaks, nagu seda on kooseluseaduse eelnõu ja selle ümber toimuv. Võib-olla 2007. aasta kevad ja pronkssõdur on sellega osaliselt võrreldav, aga ka siis oli näilisust palju vähem. Värvid, seisukohad ja taustad olid üldiselt kõigile üheselt selged.
On miljoneid detaile, mis eristavad tänast Eestit kunagisest ENSVst, kuid üks oluline detail on see, et meie elu on enam-vähem läbipaistev ja kui ei ole, saame seda küsida ja selgust nõuda, mitte ei pea dissidentlikult vaikselt köögis sosistama ning oletama.
Eesti Päevalehe ja Delfi toimetus peab vajalikuks teada saada ning inimesi teavitada, kes ikka on SA Perekonna ja Traditsiooni kaitseks rahastajad ja ideoloogid. Kui väga tõenäoliselt ongi ideoloogid inimesed, kes SA juhtkonda kuuluvad, siis rahastajate kohta meil selgust pole. Ka korduvad küsimused ei ole meid viinud tõele lähemale. Oleme põrkunud väga selge ja külma vastuse otsa: „Meil ei ole selleks mitte mingit juriidilist ega ka moraalset õigust, kohustusest rääkimata.“
Alati pärast sellist vastust on tegutsemiseks kaks võimalust.
Esimene on langetada jõuetult käed ja tunnistada, et kui inimesed, kes osaliselt on Eesti ühiskonna lõhestamispüüde taga, ei taha oma rahastajaid päevavalgele tuua, siis hea küll – me rohkem ei küsi ka.
Aga on ka teine variant: püüda siiski kasvõi teosammudega astuda selguse poole. Me arvame, et iga MTÜ ja SA võiks oma rahastajad avalikustada, aga eelkõige peaks oma rahastajad avalikustama organisatsioonid, kes mängivad avalikus elus nii olulist ja emotsionaalset rolli, püüdes seaduseloojaid riigikogus vahendeid valimata mõjutada. Just poliitikasse sekkumine eeldab tõelist läbipaistvust.
Meie taustatöö näitab, et SA, mis võitleb Eestis kooseluseaduse praeguse versiooni vastu, on väga korralikult rahastatud ja teoreetilised niidid viivad kaugele Euroopasse, võimalik, et ka Ameerikasse. Oleme kirjutanud, et teoreetilisel tasandil on SAPTK seotud Venemaa tänase võimuladvikuga, aga fakte, mis SAPTK ja Vene oligarhid ühte patta paneks, meil hetkel ei ole.
Me peame oluliseks, et SAPTK rahastajad (ja nende motiivid) oleks avalikkusele selged. Kõik muu on maitse-, kasvatuse, väärikuse ja kultuuriküsimus.
Siinkohal ma ka ei peatu sellel, miks SAPTK, mille tegevus on eelkõige perekonna kaitse, ei muutu aktiivseks ajal, mil räägitakse ühiskonnas lastetoetusest, vanemapensionist, maksusoodustustest jne
