Riigiprokuratuuri kinnitusel oli Keskerakonna saadikute Priit Toobali ja Lauri Laasi elektroonilise kirjavahetuse väljanõudmine riigikogult ja selle väljastamine kooskõlas seadusega, seetõttu ei alustanud prokuratuur nende avalduse uurimiseks kriminaalmenetlust.Riigiprokuratuur sai 20. märtsil Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks. Toobal ja Laasi leidsid, et kaitsepolitsei ametnikud panid toime kuriteo, kui nad palusid riigikogul edastada kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks tööandja serverisse salvestunud kirjad. Palutud kirjad puudutasid ajaperioodi, millest oli möödunud kuid.
Kaitsepolitsei soovis saada nimetatud kirju seoses kriminaalasjaga, milles riigiprokuratuur soovib esitada Priit Toobalile ja Lauri Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises.
Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp saatis selle nädala esmaspäeval Toobalile ja Laasile kriminaalmenetluse mittealustamise teate.
«Kuivõrd kriminaalmenetluse mittealustamise teade on saadetud kuriteoteate esitanud inimestele ja ei ole kolmandate osapoolte jaoks avalik dokument, ei saa prokuratuur teate sisu detailselt avada,» ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Postimehele.
Pressiesindaja sõnul saab prokuratuur kinnitada, et teates võttis juhtiv riigiprokurör arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid ja analüüsis põhjalikult erinevaid seadusesätteid. «Kriminaalmenetluse mittealustamise teates asus juhtiv riigiprokurör seisukohale, et elektroonilise kirjavahetuse väljanõudmine riigikogult ja selle väljastamine toimus kooskõlas seadusega,» märkis ta.
Keskerakond saatis täna hommikul laiali pressiteate, milles Toobal ja Laasi süüdistasid riigiprokuratuuri nende suhtes seaduste valikulist kohaldamist.
«Tekkinud on väga huvitav olukord, kus riigiprokurör Inna Ombler tahab meid kohtus süüdistada Hannes Rummi vanade e-kirjade lugemises, kuid riigiprokurör Heili Sepp ütleb selgesõnaliselt, et juba ära saadetud kirjade ehk edastusprotsessi läbinud kirjade puhul puudub vastuolu põhiseaduse paragrahviga 43, mis näeb ette õiguse sõnumisaladusele,» märkisid Toobal ja Laasi.
«Riigiprokurör Heili Sepp kirjutab, et karistusseadustiku paragrahv 156 näeb ette kriminaalvastutuse kirjavahetuse ja sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest. Põhiseaduse paragrahvi 43 sõnumisaladuse kaitsealasse kuuluvad aga vaid sõnumid, mis on hetkel kommunikatsiooniprotsessis, kuid sinna ei kuulu saadetud ja andmekandjale salvestatud sõnumid,» märkisid Toobal ja Laasi Keskerakonna pressiteates.
Põhiseaduse paragrahvis 43 seisab: «Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.».
Toobal ja Laasi nendivad, et taaskord on näha, kuidas prokuratuur kohaldab nende suhtes seaduseid valikuliselt. «Kuidas saab üks riigiprokurör süüdistada meid selles, milles teine riigiprokurör seaduse rikkumist ei näe? Vaadates toimuvat, on üha selgemalt näha, kuidas opositsioonipoliitikuid taga kiusatakse,» seisab Toobali ja Laasi avalduses.
Riigiprokuratuur soovib esitada Toobalile ja Laasile süüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ehk selles, et nad kallutasid Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi meilikontole ja edastama neile seal olevaid e-kirju. Meilikontole sisenemise ning e-kirjadega tutvumise ja nende edastamise tõttu on samas kriminaalasjas kahtlustatav ka Onksion.
Samuti soovib prokuratuur esitada Toobalile süüdistuse dokumendi võltsimises, sest kahtlustuse kohaselt võltsis ta viit Keskerakonna kassa sissetuleku orderit, mis kajastavad kokku 11 030,28 euro ulatuses sularahaannetusi, mida tegelikult ei tehtud. Lisaks on Toobali kui erakonna juhtivtöötaja ja pädeva esindaja tegevusega seoses kahtlustatav juriidilise isikuna Keskerakond.
Riigikogu võttis täna õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekul Keskerakonda kuuluvatelt riigikogu liikmetelt Lauri Laasilt ja Priit Toobalilt süüdistuse esitamiseks ning Urbo Vaarmannilt kohtumenetluse jätkamiseks saadikupuutumatuse.
Riigi peaprokurör Norman Aas pöördus Vaarmanni osas Tederi poole 21. ning Toobali ja Laasi osas 26. veebruaril, kuna parlamendisaadikuid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ning riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Enne ettepaneku esitamist tutvus õiguskantsler Laasi, Toobali ja Vaarmanni kriminaaltoimikute materjalidega, samuti nende kolme kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus läbiviidud jälitusmenetluse jälitustoimiku ning jälitustoiminguteks loa andmise materjalidega. Samas ei saa õiguskantsler kontrollida ega hinnata kogutud tõendeid ega võtta kahtlustatavate süü olemasolu ja selle tõendatuse osas seisukohta.
