Uuest aastast muutub Ravimitootjate Liidu eetikakoodeks. Ehkki selle peamine muudatus rakendub praktikas alles kolme aasta pärast, toob see rohkem valgust ravimifirmade ja tervishoiutöötajate vahelistesse suhetesse.
Oluline muudatus, mis rakendub küll alles 2016. aastast, näeb ette, et kõik lepingulised suhted arstide ja teiste tervishoiutöötajate ning ravimitootjate vahel, seal hulgas konsultatsiooniteenuste, loengute ja muud tasud tuleb ravimifirmadel avalikustada, kirjutab Meditsiiniuudised. Esimest korda tuleb vastavad andmed esitada seega 2015. aasta põhjal.
Ravimitootjate Liidu nõukogu esinaine ja ravimifirma Sanofi-aventis Estonia OÜ juht Piret Sell selgitas, et ravimitootjad avalikustavad need andmed konsolideeritud kujul iga ravimi kohta. Iga lepingu maksumust eraldi ei avaldata. "Kindlasti suurendab see ravimitootjate ja tervishoiutöötajate vaheliste suhete läbipaistvust," sõnas Sell. Samas lisas, et individuaalsete lepingute avaldamist tema siiski õigeks ei pea, sest lõputu arstide rahakoti analüüsimine meedias on ebaterve ja oma vabast ajast loenguid pidavad arstid ei ole neid solvanguid ära teeninud.
AstraZeneca Eesti OÜ juhi Mart Levo sõnul on tegu olulise muudatusega, mis aitab maha võtta ühiskonnas praegu eksisteerivaid pingeid. "Läbipaistvus ravimitootjate ja arstkonna vahelistes rahalistes suhetes vähendab kahtlemata levinud eksiarvamusi ning võimalusi põhjendamatuteks eeldusteks," lisas Levo.
Kingituste keeld
Teine tähelepanuväärne muudatus, mis rakendub peatselt kõikides Euroopa riikides on kingituste keeld ravimitootjate poolt. Ravimitootjate Liidu juhi Riho Tapferi sõnul on koodeksi järgi lubatud otseselt ravitööga seotud teabematerjalid ja õppevahendid, mida ravimitootja võib turunduse tarbeks tervishoiutöötajatele küll jagada, aga nende hind ei tohi ületada 6,4-eurost piirväärtust. Pärit on see piirsumma ravimiseadusest kui kingituse ülempiir, koodeksis laieneb see aga muu hulgas ka teabematerjalidele ja muudele meditsiiniliselt kasutatavatele tarvikutele mida võib tervishoiutöötajale anda.
Piret Sell lisas, et ehkki Eesti ravimiseaduses on sarnased reeglid olnud juba ammu kehtivad, peitub väike erinevus peitub siiski tõlgenduses, mis täpselt on tööga seotud kingitus. "Seni on pastapliiatsid ja märkmepaberid olnud lubatud, aga uutes eetikareeglites on spetsiaalselt välja toodud, et ka neid ei või enam arstidele anda," selgitas ta.
Sell lisas, et ehkki ravimitootjad on seaduses toodud 6,4eurose hinnapiiriga praeguseks juba harjunud, võiksid meditsiinikirjandus ja erialased ajakirjad tema isikliku hinnangu järgi olla lubatud siiski hinnast hoolimata. "Kui selline kingitus arsti ravimivalikut muudab, siis on see väga tore ning mida paremini on arst kursis oma eriala arengutega, seda parem patsientidele," leidis ta.
Söök-jook jäägu 40 euro piiresse
Uuenenud eetikakoodeksis seatakse selge määratlus ka sellele, kus läheb mõistlik piir tervishoiutöötajate toitlustamisel. Riho Tapferi sõnul on ravimitootjate liit võtnud seisukoha, mis ootab detsembri algul siiski veel üldkogu kinnitust, et Eestis ei tohiks see söögile-joogile tehtav kulutus ületada 40 eurot inimese kohta.
See nõue kehtib Tapferi sõnul nii seminaride, konverentside, koolituste, aga ka muude taoliste sündmuste ajal toimuva toitlustamise kohta, kusjuures Euroopa Ravimitootjate Assotsiatsioon nõue on, et neid piirväärtusi peab arvestama riigisiseselt. "Ehk näiteks kui Rootsi ravimitootja esindus viib läbi seminari Eestis, siis peab arvestama meie koodeksi piirväärtust ja vastupidi," lisas ravimitootjate esindaja.
"Nende kõikide muudatuste eesmärk on olla võimalikult läbipaistev ja et eneseregulatsiooni põhimõtted oleksid Euroopas, ja mitte ainult, võimalikult ühetaolised kõikides riikides. Kõik suhted tervishoiutöötajate ja apteekritega peavad olema läbipaistvad selgelt piiritletud ja avalikult ka nähtavad," ütles Tapfer.
Tapfer möönis, et koodeksisse tehtavad muutused on üsna ulatuslikud. Küsimusele, kas taolised turunduspiirid tootjaid ahistama liiga ei hakka, vastas liidu juht, et ahistamiseks seda kindlasti lugeda ei saa. "Kui meil midagi varjata ei ole, siis meil ei ole ka põhjust neid muutuseid peljata," rõhutas ta.
"Selleks, et ravimitööstus ja -tootjad oleksid ühiskonnas usaldusväärsed ja nende tegemised läbipaistvad, siis need sammud, mis tuleb astuda, on igal juhul seda väärt," sõnas Tapfer.
Küsimusele, mis osa eetikakoodeksist aastate jooksul kohalikke ravimifirmasid enim pitsitanud on, vastas Sell, et ehkki ravimiseadus lubab meelelahutust üritustel mõistlikus ulatuses, siis eetikakoodeks samas ei luba üldse meelelahutust arstidele pakkuda. "Sellest on kahju," nentis ta. "Mõõdukas ja intelligentne meelelahutus on ju iseenesest tore ja teadusüritustele tuldi kohale ka parema meelega," jätkas Sell ning lisas, et sellest reeglist tulenevalt pööratakse praegu suuremat tähelepanu ürituse teaduslikule poolele.
Eetikakoodeksisse plaanitud täiendused lähevad liidu üldkogule kinnitamiseks sel reedel 6. detsembril.
Koodeks paneb tootja kulusid ümber hindama
AstraZeneca juht Mart Levo möönis, et nii nende, kuid tõenäoliselt ka teiste Eestis tegutsevate ravimitootjate kulueelarved, sealhulgas kulutused turundusele, on viimaste aastate lõikes kahanenud. "Tulenevalt rangelt reguleeritud keskkonnast kaalutakse väga hoolikalt milleks ja kuidas raha kasutada," sõnas Levo.
Piret Selli sõnul on Sanofi turunduskulude suurusjärk Eestis viimase viie aasta jooksul jäänud küll samaks, aga oluliselt on muutunud kulutuste struktuur. Firma portfell on läinud laiemaks ja sellega seoses on suurenenud käsimüügiravimite, apteegikosmeetika ja meditsiiniseadmete osakaal. Osa turunduskulusid on suunatud otse lõpptarbijatele läbi internetilehtede ja telereklaamide. Retseptiravimite puhul on vähemaks jäänud suuri üle-eestilisi üritusi.
"Üks suur muutus, mis on toimunud ravimite turunduses, on seotud eelmise aasta eetikakoodeksi muutusega," rääkis Sell. "Enam ei saa jagada Eestis nende ravimite näidiseid, mis on olnud müügil üle kahe aasta ja see on vähendanud kogu raviminäidiste hulka oluliselt."
