Korruptsioonist teavitajad vajavad Eestis tugevamat kaitset, sest praegune asjade seis ei julgusta inimesi väärkäitumisest teada andma, näitab uuring.Korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International värskest raportist selgub, et Eesti kuulub 27 Euroopa Liidu liikmesriigi seas nende maade gruppi, kus korruptsioonist teavitajad saavad osalist kaitset. Selles grupis on 16 riiki. Neljas riigis on olukord hea ja seitsmes riigis ei pakuta korruptsioonist teavitajatele peaaegu mitte mingit kaitset.
«Kuigi Eesti kuulub nn keskmike hulka, pole põhjust rahuloluks, sest praktiline olukord on siiski selline, et korruptsioonist teavitajad adekvaatset kaitset ei oma,» ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver.
«Kuigi uues korruptsioonivastases seaduses on korruptsioonijuhtumitest teatajate kaitset nimetatud, on seaduses sisalduv regulatsioon ebapiisav teavitajate õiguste ja huvide kaitseks. Tulemuseks on, et Eesti seadusandlus korruptsioonist teavitamist ei erguta,» rääkis ta.
Transparency Internationali analüüsis «Vilepuhumine Euroopas» rõhutatakse, et Eestis jääb praegu puudu «mõtestatud ja järjekindlast poliitilisest tahtest» korruptsioonist teavitajaid kaitsta. Mainimist leiab varasemate uuringute järeldus, et Eesti elanikel on madal valmisolek korruptsioonist teada anda.
81 protsenti kiidab korruptsioonist teada andmise heaks
Paralleelselt Euroopa Liidu analüüsiga korraldas ühing Korruptsioonivaba Eesti arvamusküsitluse, et teada saada, kuidas on viimasel ajal muutunud Eesti elanike hoiakud seoses korruptsioonist teavitamisega ehk vilepuhumisega. «Arvamusküsitluse tulemused on lootustandvad, sest inimeste hoiakud on positiivsemad kui varasemad analüüsid on näidanud,» ütles Tehver.
Saar Polli läbi viidud küsitlus näitas, et 80,5 protsenti küsitletutest suhtub positiivselt korruptsioonist teavitajatesse (kindlasti kiidab heaks või ilmselt kiidab heaks). Negatiivselt suhtub 10,9 protsenti (ilmselt mõistab hukka või kindlasti mõistab hukka). Vastata ei osanud 8,6 protsenti küsitletud inimestest.
43,1 protsenti inimestest arvab, et korruptsioonist on võimalik alati või enamasti teavitada ilma sanktsioonideta. Samas arvab koguni 45,5 protsenti küsitletutest, et ilma sanktsioonideta ei ole võimalik korruptsioonist teada anda. 11,5 protsenti ei osanud küsimusele vastata.
Venelased suhtuvad vilepuhujatesse halvemini
Vastustes torkab silma rahvuslik erisus: eestikeelsetest vastajatest arvab korruptsioonist teavitajatest hästi 86,1 protsenti, venekeelsetest vastajatest aga 68,2 protsenti. Elukoha järgi on suhtumine korruptsioonist teavitajatesse keskmisest halvem Kirde-Eestis, kus 72 protsenti omas positiivset hoiakut. Kõige soodsam suhtumine on Lõuna-Eestis, kus positiivset hoiakut omab 91 protsenti vastajatest.
Sanktsioonide kartus korruptsioonist teavitamisel on kõige väiksem Lõuna-Eestis, kus 51,1 protsenti tagakiusamist ja sanktsioone ei pelga. Kirde-Eestis leiab aga 64 protsenti vastanutest, et teavitamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Vaid 28,6 protsenti inimestest selles piirkonnas arvas, et korruptsioonist teavitamine on võimalik ilma sanktsioone kartmata.
Saar Poll küsitles ühingu Korruptsioonivaba Eesti tellimusel 26. septembrist kuni 17. oktoobrini üle Eesti 1204 inimest vanuses 15-74 eluaastat.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti tõdes tulemusi kommenteerides, et oluline on tagada kohane reageerimine edastatud teavitustele ning tuleb jätkata selgitustööd vilepuhumise olemusest ja vajalikkusest.
