Korruptsiooni mõõtmisel tuleb kasutada erinevate näitajate kombineeritud hindamist, sest üksnes tajumisele või tuvastatud üksikjuhtumitele tuginedes on eksimise tõenäosus suur, kirjutab Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver.
Kuivõrd vahetud andmed korruptsioonijuhtumite kohta on kättesaadavad vaid kriminaalstatistika kujul, siis kasutataksegi enamikes uuringutes mõõdikuna korruptsiooni tajumist ehk seda, milline on uuringusse kaasatute subjektiivne hinnang ühele või teisele asjakohasele nähtusele. Et inimeste hinnanguid mõjutavad lisaks isiklikule kogemusele ka kõikvõimalikud kuuldused, sh avalik teave meedias ja sõprade/äripartnerite räägitu, siis võib esitada küsimuse - kas tajumise mõõtmisel baseeruvad uuringud kajastavad pigem kuulujutte kui korruptsiooni tegelikku ulatust?
Transparency Internationali avaldatud korruptsioonibaromeetri tarbeks uuriti nii korruptsiooni tajumist kui ka inimeste kokkupuudet sellega. Tajumise osas vastas Eestis 56% küsitletuist, et korruptsioon avalikus sektoris on tõsine või väga tõsine probleem. Erakondi pidas väga korrumpeerunuks 56% ja ettevõtjaid 41% vastanutest.
Samal ajal uuriti inimestelt, kas nad ise on erinevate institutsioonidega suhtlemisel andnud altkäemaksu. Seda kinnitati 7% juhtudel meditsiinivaldkonnas, 3% juhtudel registrite ja lubade valdkonnas ning 2% juhtudel kohtusüsteemis, politseis ja haridussüsteemis. Suur erinevus tajumisnäitajate ja isiklikul kogemusel põhinevate andmete vahel võib anda kinnitust väidetele, et tajumismõõdikud võimendavad liigselt korruptsiooniprobleemi tõsidust.
Veidi teisest vaatenurgast ilmestab korruptsiooni tajumisega seonduvat paradoksi konsultatsioonifirma Ernst & Young uuring pettuseriskidest ärivaldkonnas, mille tulemused toovad esile nn tajumislõhe. Uuringu kohaselt arvas keskmiselt 57% ülemaailmselt küsitletud ettevõtete juhtidest, et korruptsioon on nende asukohariigi ettevõtlussektoris üldiselt laialt levinud, kuid vaid 26% leidis, et sama kehtib selle ärivaldkonna kohta, milles nad ise tegutsevad (Balti riikide vastavad näitajad olid 47% ja 21%). Lihtsustatult võib sellise tajumislõhe kokku võtta hinnanguna, et “kõik teised teevad seda, aga mitte meie ja meie ärisektor”.
Korruptsioonist rääkides eksivad nii need, kelle kohaselt kõik teevad seda, kui ka need, kelle kinnitusel nende tegevusvaldkonnas seda kunagi ei juhtu. Seda aga, et korruptsioon ei ole ärivaldkonnas, sh ettevõtlussektori siseselt (B2B korruptsioon), kindlasti mitte üksnes kuulujutt, kinnitavad mitmed erinevad uuringud ja ka paljude ettevõtjate isiklik kogemus.
