Lastekaitseseltside võrgustiku ajas lõhki MTÜ Laste ja Perede Nõuandekeskus juhi Marika Ratniku soolo napi lastetoetuse tõstmise vastu. Nüüd on selgunud, et päris selged pole ka projektide rahaasjad. Meie põhimõte on mitte vastanduda võimule ja otsustajatele, vaid sõlmida kokkuleppeid, mis sageli peavadki olema kompromissidele minekud,” põhjendas MTÜ Laste ja Perede Nõuandekeskus (LPNK) oma otsust mitte nõuda lapsetoetuse suurendamist, vaid toetada sotsiaalministeeriumi kavatsust jätta toetus 19-euroseks ja panna inimestele kohustus käia üheksaeurost lisatoetust eraldi küsimas. See lause saadeti vastuseks teistele lastekaitseühendustele, kes soovisid toetuste viivitamatut tõstmist – lastekaitse liit, Unicef, lastevanemate liit, lasterikaste perede liit jt. Selleks ajaks oli LPNK, kelle juhiks on Marika Ratnik, loonud neist ühe võrgustiku, lapse huvikaitse koja, mis võttis endale rolli rääkida avalikkuses kõikide seltside nimel ja kui mullu sügisel tuli langetada oluline otsus lastetoetuste süsteemi muutmise kohta, esitas koda sellestki oma arvamuse. Ka riigikogus avaldati koja nimel toetust ministeeriumi kavale. Teistele ühendustele mõjus see kui sahmakas külma vett. Nende silmis loobuti sellega laste ja perede huve esindamast. „Meie teiste arvamust üldse ei võetud kuulda,” kahetseb Kristiine Vahtramäe Eesti lastevanemate liidust. Tänaseks lahku läinud lapse huvikaitse koja, mis ühendas loomishetkel 15 lastekaitseorganisatsiooni, asutas MTÜ Laste ja Perede Nõuandekeskus. Tegu on üsnagi erakordse ühendusega, sest kuigi sellel on ainult üks juhatuse liige Marika Ratnik ja majandusaasta aruande järgi ka ainult üks töötaja, saavad nad avalikku rahastust samas mastis või rohkemgi kui Eesti suuremad üleriigilised lastekaitseorganisatsioonid, kus abivajajatega töötab mitmeid kümneid inimesi. MTÜ-le üle kantud maksumaksjate raha hulga kontrollimiseks tuli Eesti Päevalehel seda poolteise kuu jooksul sotsiaalministeeriumilt korduvalt küsida, lõpuks ka juristide abiga. MTÜ juht Marika Ratnik ise kutsus ajakirjaniku külla, et rääkida projektidega tehtust, kuid ei näinud endal kohustust avaldada täielikku ülevaadet, kui palju MTÜ on avalikku raha saanud. Eesti Päevaleht esitas seega päringud rahastajatele ja tulemused on näha graafikust.MTÜ majandusaasta aruandes olid kõik saadud annetused ja toetused märgitud mittesihtotstarbelisteks, kuigi sealhulgas oli ka otse riigieelarvest saadud sihtotstarbeline raha. Ratnik ütles selgituseks, et puudub ühene selge tava ja praktika, mida ja kui palju aastaaruandes täpsemalt avatakse. Olgu võrdluseks mainitud, et näiteks üle Eesti tegutsev Eesti kasuperede liit sai eelmisel aastal riigilt toetuseks 25 000 eurot ja see oligi kogu nende aastaeelarve. Enamasti 20 000 kanti selles valdkonnas abivajajaid abistavate MTÜ-de aastatoetused jäävadki. Tänavu on needki kokku kuivanud: on MTÜ-sid, kelle toetus on null eurot. Lastekaitse liit, mis esindab 36 organisatsiooni ja kus töötab terve meeskond, sai tänavu sotsiaalministeeriumilt aastatoetust 50 000 eurot, peale selle ühe internetiprogrammi jaoks 28 000 eurot. Korraldas seminare Ratniku MTÜ projektide sisu on enamasti olnud koolituste ja seminaride korraldamine, peamiselt sotsiaaltöötajatele ja teistele ametnikele. Näiteks eelmisel aastal andis sotsiaalministeerium 60 000 eurot projektile „Lastekaitsetöö efektiivsuse suurendamine ja lastekaitsetöötajate jõustamine”. 2011. aastal taotles LPNK toetusraha ka selleks, et luua lapse huvikaitse koja nimeline võrgustik. Kõigepealt sai LPNK sotsiaalministeeriumilt 6377 eurot projektile „Lapse Huvikaitse Koja lastele ja lastega peredele suunatud huvikaitselise tegevuse tõhustamine”. Selle sisuks oli korraldada omavalitsuste sotsiaalkomisjonide ja volikogude liikmetele paar seminari ja huvikaitseteemaline konverents ning koostada koja strateegia. Projekti koordinaator oli KÜSK-i töötaja Merlin Sepp, kes samal ajal töötas ka LPNK-s. KÜSK-i juht Agu Laius oli enda sõnul teadlik, et nende töötaja Merlin Sepp seal paralleelselt töötas, ning huvide konflikti ei olnud. Mullu sai LPNK AEF-ilt 17 229 eurot projekti „Lapse Huvikaitse Koja huvikaitsesuutlikkuse tõstmine” ja samal ajal KÜSK-ilt 11 367 eurot projekti „Lapse Huvikaitse Koja eestkostesuutlikkuse toetamine” jaoks. Kokku ligi 35 000 eurot üksi selleks, et koda luua. Rahataotlustes väitis Ratnik, et lapse huvikaitse kotta kuulub 15 organisatsiooni. Selleks ajaks, kui projektid läbi said, oli lahkunud 11 ühingut 15-st, sh Eesti lastevanemate liit, Eesti kasuperede liit, SOS lasteküla, Caritas, Eesti lastefond jt. Koda polnud demokraatlik „Meie andsime teada oma kõrvaleastumisest 2012. aasta kevadel,” sõnas Unicef Eesti juht Toomas Palu. „See asjaajamine ei olnud seal eriti koordineeritud,” meenutas Palu, kelle sõnul ei ühtinud ka nende taotlused lastekaitse vallas päris hästi MTÜ LPNK omadega. Samuti jäid kõrvale teised organisatsioonid, mida ometi nende sõnul avalikult nimetati endiselt lapse huvikaitse kojasse kuuluvateks. Kristiine Vahtramäe Eesti lastevanemate liidust selgitas, et juba mõnda aega tunti, et aetakse justkui erinevat asja. Kuid lõpliku tõuke andis siiski lastetoetuse küsimus. „Loomulikult oli meie nõue, et tuleb tõsta üldist universaalset toetust. Vaesuses perede aitamist ei saa edasi lükata teadmata tulevikku,” sõnas samuti kojast lahkunud Nõmme lastekaitse liidu esindaja Kärt Mere, kes on ühtlasi Eesti vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise võrgustiku juht. „Meile aga öeldi, et ei tasu nii palju nõuda, et sotsiaalministeerium on ikkagi meie partner,” nentis Mere, kelle sõnul oli MTÜ-l LPNK kombeks saata ka pressiteateid koja nimel välja koja kõigi liikmetega konsulteerimata. „Meie seisukoht oli ja on, et inimesed ei peaks kerjamas käima seda üheksaeurost lisatoetust ning et taastataks ranitsatoetus,” kinnitas Vahtramäe. „Lisaks sisule olid meil erinevad arusaamad koostööst,” lisas 17 maakondlikku organisatsiooni esindava lasterikaste perede liidu juht Aage Õunap. „Ma leian, et siin oli tegu suurte organisatsioonide nimede kuritarvitamisega,” arvas Vahtramäe. Pettunud koja liikmed tegid avaliku pöördumise, milles heidavad Marika Ratniku juhitud ühingule ette teistesse ühingutesse ebademokraatlikku suhtumist. Ratnik ise kinnitab, et lahkunud ühingute etteheidetel ei olevat alust. Liikmed ei olnud kursis Huvikaitse koja samal ajal KÜSK-ist ja AEF-ist rahastamise kohta märkis Ratnik, et need projektid ei kattu – üks olevat olnud koja siseressursi tugevdamiseks, teine väljapoole suunatud tegevuste tugevdamiseks, sotsiaalministeeriumi rahastatud projekt aga hoopis koja strateegia koostamiseks. „Nad on kõik olnud väga erineva fookusega,” rõhutas Ratnik. Rahastajad KÜSK ja AEF kinnitasid, et olid üksteiste toetatud projektidest teadlikud. Teised koja n-ö liikmed ütlesid, et nad ei teadnudki, kui palju raha on nende koja nimel taotletud projektid saanud või mis üritused täpselt mis projekti raames korraldati. „Mitme projektiga LHK-s tööd tehti, ei tea,” ütles näiteks Eesti lastefondi juht Sirje Grossmann-Loot. Ratnik väitis vastu, et kõik olid informeeritud. „Koostööd tehti kõigiga juba projektide kirjutamisel, küsiti nende arvamusi,” väitis ta. Lahkuminek algas eelmisel sügisel, nentis Ratnik ja kinnitas selle seotust lastetoetustega. „Olid sellised MTÜ-d, kes keskendusid lahendustele, ja siis teised, kes arvasid, et vastandumine ja kritiseerimine peab olema huvikaitse,” selgitas ta. „Meie partner on sotsiaalministeerium, samuti riigikogu sotsiaalkomisjon ja õiguskantsleri büroo. Meie teeme koostööd nendega.” Kuigi enda väitel kooskõlastas Ratnik koja nimel avalikkusele suunatud seisukohti alati kõigi liikmetega, möönis ta ka ise, et ei saa aru, miks teised alles pärast riigikogus koja nimel esitatud pöördumist teada andsid, et nad polnud sellega nõus. „Hiljem siis tulid ja ütlesid, et nad polnud nõus!” imestas ta. Ratnik leiab, et koja loomiseks kulutatud maksumaksja raha on tõhusalt kasutatud ja projektid täitsid oma eesmärki. „Nad said ju koolitusi, said seminaridel osaleda,” selgitas Ratnik. Küsimusele, kui palju inimesi koja seminaridel osales, vastas Ratnik, et osalejaid oli erineval hulgal, kolm kuni mitukümmend inimest vastavalt seminari suunitlusele. Sotsiaalministeerium kinnitas, et LPNK-le makstud toetusi on nende aruandluse järgi kasutatud korrektselt, sama väitis KÜSK. AEF-is viimase projekti aruandlus alles käib. Kes on koja uued liikmed? Mõne aja eest vormistas MTÜ LPNK varasema mitteametliku võrgustiku ümber MTÜ-ks Lapse Huvikaitse Koda. Sinna kuuluvad nüüd mõned väiksemad ühingud, näiteks paari aasta eest loodud MTÜ Igale Lapsele Pere. MTÜ ridadesse kuuluvaks on nimetatud ka nt Viljandi lastekaitse klubi, mille juht Anneli Raave-Sepp ütles Eesti Päevalehele, et pole kojast kuulnudki. Tema kaastöötaja Margit Pajo möönis, et nad pole kordagi ühelgi koja koosviibimisel osalenud, ent on lubanud olla toetajaliikmed. Ka SA Väärtustades Elu esindaja Kaia Kapsta on oma sõnul MTÜ tegevusest minimaalselt osa võtnud. Samal ajal on MTÜ Lapse Huvikaitse Koda teinud sotsiaalministeeriumi kaudu hasartmängumaksu nõukogule uue rahataotluse, milles nimetatakse ennast tugevaks huvikaitseliseks katusorganisatsiooniks. Kojast kõrvale jäänud seltsid on nüüd koondunud EAPN-i (European Anti Poverty Network ehk vaesuse vastase võitluse võrgustik) juurde loodud lapse huvikaitse töögruppi. „Meie tahame teostada huvikaitset selliselt, et laste olukord ka reaalselt ja mõõdetavalt muutuks,” sõnas nende nimel Nõmme lastekaitse liidu esindaja Kärt Mere.
