Transparency Internationali täna avaldatud 2025. aasta korruptsioonitaju indeksis jagab Eesti 76 punktiga 12. kohta Austraalia, Hong Kongi ja Iirimaaga. Alates 2012. aastast on Eesti tulemus tõusnud 64 punkti pealt 76 punktini, kuid viimased kolm aastat on korruptsioonitaju püsinud samal tasemel.
Korruptsioonitaju indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitika kujundamises, tajutuna välisekspertide ja äriringkondade poolt. Tulemused esitatakse skaalal 0 kuni 100, kus 0 on viide kõrgele ning 100 madalale korruptsioonitasemele.
Korruptsioonitaju indeks (CPI ehk corruption perception index) näitab, et esimest korda üle kümne aasta on ülemaailmne keskmine indeksi skoor langustrendis. 122 riiki 182-st on saanud indeksi skoori alla 50 ning üle 80 punkti on saanud kõigest 5 riiki, kuigi see arv oli kümme aastat tagasi 12.
Võrreldes teiste Balti riikidega, on Eesti (76p) märgatavalt parema skooriga Läti (60p) ja Leedu (65p) ees. Kõrgema skoori selle aasta indeksis on saanud näiteks Island (77p) ja Rootsi (80p) ning indeksi tipust leiab Taani (89p), Soome (88p) ning Singapuri (84p). Korruptsioonitase avalikus sektoris on antud indeksi järgi kõige kriitilisem Lõuna-Sudaanis (9p), Somaalias (9p) ja Venetsueelas (10p).
Olgugi, et Euroopa Liit on kõige madalama korruptsioonitasemega piirkond, on märgatud, et korruptsioonivastane võitlus on jahtunud. Eesti on alates 2012. aastast märgatavalt parandanud oma positsiooni indeksis (64 punkti pealt 76 punktini), kuid eraldi on välja toodud, et tööd tuleb veel teha lobitöö läbipaistvuse, vilepuhujate kaitse ja erakondade rahastamise läbipaistvuse teemadel.
“Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi tõsiste katsumustega – alates jätkuvast sõjast Ukrainas ja kasvavatest geopoliitilistest pingetest kuni ühiskondade polariseerumiseni – vajame rohkem kui kunagi varem tõhusat juhtimist, paremat poliitkultuuri ning sõltumatuid ja ausaid institutsioone, mis teeniksid siiralt avalikku huvi. Ühiskondliku usalduse taastamiseks tuleb aga astuda konkreetseid samme võimukandjate vastutuse suurendamiseks, millest Eestis üks esimesi ja vältimatuid on erakondade rahastamise seadusandluse reform,” kommenteeris Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Taavi Saat.
“Oluline on ka töö teavitaja kaitse seadusega seonduvate võimaluste kommunikeerimisel ning sellest lähtuvalt teavitajate nõustamiskeskuse rakendamisel Eestis“, lisab Saat. “Suhtumine vihjeandjatesse vajab Eestis jätkuvalt parandamist ning sellega seonduvalt oleme koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga käivitanud projekti, mille raames võib oodata senisest paremat rikkumistest teavitajate informeerimist nende võimalustest ning muuhulgas oleme erilise fookuse järgnevateks aastateks seadnud ka erasektori teadlikkuse tõstmist korruptsiooniennetusest.”
Transparency International on sel korral sisulise teemana välja toonud president Trumpi administratsiooni mõju korruptsioonitaju indeksile. 2025. aastal vastu võetud otsused ja nende mõju ei kajastu veel täielikult indeksi skooris. Küll aga on selge, et USA välismaise korruptsioonivastase seaduse jõustamise ajutine külmutamine, annab signaali korruptiivse käitumise kasvule Ameerikas.
Korruptsioonitaju indeks on kuni 13 iseseisva uuringu ja ekspertrühma hinnangute koondtulemus. Indeksis ei leia kajastamist erasektori korruptsioon ning rahapesujuhtumid. Korruptsioonitaju indeksi 2025 kõiki tulemusi ning regionaalseid analüüse vaata Transparency Internationali kodulehelt: https://www.transparency.org/en/cpi/2025
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis.
