Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku hinnangul peaks kohtutäitur Priit Lantin juba täna ametist lahkuma ja kui ta seda ei tee, algatab ministeerium tema suhtes distsiplinaarmenetluse ja peatab ametivolitused.
Kaitsepolitseiamet pidas 8. jaanuaril kinni kaks isikut, keda kahtlustatakse pistise võtmises ja andmises, üks neist on Tallinna munitsipaalpolitsei juht Kaimo Järvik ja teine Tallinna kohtutäitur Priit Lantin.
Mupo juhatajale Järvikule on esitatud kahtlustus pistise võtmises, väidetavalt on pistisena saadud summa 9500 eurot (ligi 150 000 krooni).
Täna hommikul esitas abilinnapea Taavi Aasaga kohtunud Järvik juba oma lahkumisavalduse.
Parem süsteem
Riigikogu õiguskomisjoni esimees ning Isamaa ja Res Publica Liidu liige Ken-Marti Vaher ütles Kuku raadio saatele «Ärataja», et kohtutäiturite süsteem tuleb üle vaadata.
Vaher ütles, et kohtutäiturite süsteem peaks muutuma läbipaistvamaks, eriti tuleb selgeks teha, kuidas avaliku sektori nõuded kohtutäituriteni jõuavad.
Vaher lisas, et nõuded peavad olema õiglaselt jaotatud ja kodanikele peab täitemenetlus olema ka taskukohasem, kohtutäiturite tasud on Eestis ühed euroopa kõige kõrgemad.
Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik ütles vastuseks õiguskomisjoni esimehe kriitikale avalik-õiguslike nõuete jagamise osas, et see süsteem ongi juba üle vaadatud ja ümber tehtud.
Aaviku väitel on vajalikud seadusemuudatused tehtud juba eelmisel aastal ja sellest aastast kehtiva korra kohaselt ei jaga avalik-õiguslikke nõudeid täituritele enam asutused otse, vaid need jagatakse kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt kohtutäituritele valitsuse määrusega kehtestatud korra alusel.
«Konkreetsel ametnikul ja kohtutäituril ei ole enam võimalik omavahel nõuete jagamises kokku leppida või seda protsessi mõjutada,» väitis Aavik.
Mupo juht oli vastu
Asekantsleri selgitusel oli süsteemi ümbervaatamise ja muutmise põhjuseks just asjaolu, et varasem süsteem, mille kohaselt valisid avaliku sektori ametnikud oma nõuete täitmiseks ise kohtutäituri, oli läbipaistmatu ja võis soodustada korruptiivsete suhete teket.
«Just sel põhjusel esitas justiitsministeerium vastavad seadusemuudatused nõuete jagamise osas, kusjuures süsteemi muutmisele oli nii mitmeidki vastaseid – üks nendest näiteks munitsipaalpolitsei direktor,» lisas Aavik.
Allikas: tallinnapostimees.ee