«Niikaua kui avalikkuses võlgu tehtud ja üle oma võimete tehtud kampaaniaid hukka ei mõisteta, seni ka muutusi erakondade majandamistes näha ei ole,» sõnas ta.
«Kui ikka erakond ei ole saanud oma erakonna majandamisega hakkama, siis kust tuleb usk, et seda riigi eelarvetes majandades osatakse,» küsis Meesak ja lisas, et avalikkuse suurema tähelepanu all tuleks selline vastuoluline käitumismuster rohkem esile.
Keskerakonna peasekretär Jaak Aab leiab, et erakondade raamatupidamine on viimaste aastate jooksul muutunud oluliselt avatumaks. Aab ütles, et valdav osa andmetest on koondatud ERJK veebilehele ja sealt on tema hinnangul informatsiooni üsna mugav leida. «Hetkel tuleneb avalikustatud kulude jaotus ning ulatus ette nähtud reeglitest,» sõnas Aab.
«Reegleid võib loomulikult alati muuta, kuid erakonnad peavad ennekõike tegelema poliitikaga ja ei saa muutuda raamatupidamise büroodeks, seega pole ka ülereguleerimine mõistlik.»
Aab lisas, et igal juhul on Keskerakond valmis võimalike muudatuste üle arutama.
Kõik juba niigi avalik?
Reformierakonna esimees Jürgen Ligi ütles, et ei mõista, miks on vaja erakondade usaldusväärsust seada kahtluse alla olukorras, kus tulud ja kulud on juba avalikud. «Mina hindan vabariigi presidendi usaldusväärsust tema sõnade ja tegude põhjal ega soovi uurida ta ametlikku ega isiklikku raamatupidamist,» ütles Ligi.
«Ootaksin, et erakondadegi usaldusväärsust hinnataks sõnade ja tegude järgi, kus raamatupidamine on vaid tehniline taust, mitte müstifikatsioon.»
Ka IRLi peasekretär Kert Karus usub, et ERJK lehel on aruandlus huvilistele piisaval määral kättesaadav.
«Lisaks auditeerivad erakondade raamatupidamist vannutatud audiitorid, kes kontrollivad andmete õigsust ja vastavust ning auditeeritud majandusaasta aruanded on samuti avalikult kättesaadavad,» sõnas ta ja lisas, et viimane on väga detailne.
«See maht erakonna rahaasjades, mis on avalik, on piisav – tagatud on läbipaistvuse nõue.»
Küsimusele, miks ei võiks ka olla erakondade kulud nimeliselt lahti kirjutatud, vastas Karus, et reeglina on näiteks töölepingud tööandja ja töölevõtja vaheline asi ning samamoodi on konfidentsiaalne see, mis puudutab erakonna partnereid.
«Ükski erakond ei taha, et tuleks avalikuks see, kes on konkreetse erakonna koostööpartnerid. See on elementaarne, et sellised asjad ei pea olema avalikud,» rääkis ta.
 EKRE aseesimees Martin Helme ütles, et ei pea õigeks kogu raamatupidamist jooksvalt avalikustada. Ka Helme rõhutas, et raamatupidamist kontrollib nii ERJK, audiitor kui ka erakonna revisjon ning samuti on majandusaasta aruanded kõigile kättesaadavad. «Me ei avalikusta ju näiteks ka ministeeriumite raamatupidamisi,» sõnas ta.
Helme sõnul on raamatupidamises terve hulk tundlikke andmeid, näiteks töötajate palgad ning kulu ühele või teisele poliitilisele tegevusele.
«Ma ei soovi, et konkurendid näeks näiteks seda, kui suure ettemaksu oleme teinud kohalike valimiste jaoks ühes või teises linnas reklaamipindade jaoks – see on puhas taktikaline info, mis näitab kus ja kui suurelt me kavatseme lööma minna,» põhjendas ta.
SDE peasekretär Kristen Kanarik kinnitas, et on Kaljulaidiga «absoluutselt nõus», et poliitilises protsessis on avameelsus oluline, kuid ka tema hinnangul on erakondade raamatupidamine juba praegu avalik ning selle üle toimub tema hinnangul juba praegu piisav avalik järelevalve.
Küll aga on Kanariku hinnangul võimalik olemasolevat süsteemi parandada.
Süsteemi on plaanis parandada
Süsteemi parandamise on endale eesmärgiks võtnud ka praegune koalitsioon, tuues koalitsioonileppesse sisse punkti, mille kohaselt tuleb suurendada erakondade rahastamise läbipaistvust ja tugevdada järelevalvet.
Peaministri büroo juhataja Tanel Kiik teatas, et vastavalt valitsusliidu tegevuskavale esitab justiitsminister 2017. aasta maikuuks ettepanekud seaduse muudatusteks erakondade rahastamise läbipaistvuse, kampaania piirangute ja järelevalve suurendamiseks.
Justiitsministeeriumilt ei õnnestunud Postimehel loo avaldamise ajaks plaanitavate muudatuste täpsustamise osas kommentaari saada.