Altkäemaksu süüdistusega kohtu all olev omanikujärelevalvet teinud Teet Järvet mõisteti süüdi ka ringkonnakohtus. Samas heidab teise astme kohus maakohtule ette menetlusõiguse rikkumist.
Järvet kavatseb minna vaidlusega riigikohtusse, sest “oodatud tulemust veel ei tulnud”. “Otsus ei tugine asjas kogutud tõenditel ning ringkonnakohus on üksnes püüdnud maakohtu ebakvaliteetset otsust õigustada. Selle asemel, et esitatud tõendeid sisuliselt ja objektiivselt hinnata,” rääkis Järvet.
Riigiprokuratuur süüdistab Järvetit Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse rekonstrueerijalt, ehitajalt E&G altkäemaksuna 50 000 euro nõudmises. Suvel mõistis maakohus Järveti süüdi ka dokumendi võltsimises ja kasutamises, lisaks narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Peale kolmeaastase ettevõtluskeelu määras kohus Järvetile üle kolme aasta pikkuse tingimisi vangistuse.
Maakohtu viga
Ringkonnakohtu kolleegium leidis muu seas, et maakohus rikkus menetlusõigust, kuna väljus süüdistuse piiridest.
Seega ei leia uuest otsusest väidet, et Järvet tegelikult ei kavatsenud E&G-ga sõlmitud lepingust kinni pidada ja töid kokkulepitud tasu eest teha.
„Ringkonnakohus tõi välja väga häid seisukohti, milles maakohus olulisel määral eksis ja mis neil on otsuses kahetsusväärselt valesti tõlgendatud,“ on Järvet rahul.
Nii tühistas ringkonnakohus maakohtu juulikuise otsuse, mille järgi jäid läbi vaatamata Järveti ja Reinoki kaitsjate tasutaotlused. Värske otsusega tuleb riigil tasuda suvel õigeks mõistetud Reinokile õigusabikulud – summa ulatub üle 2500 euro. Järveti taotlus vaadati samuti läbi, kuid tema peab kulud ise tasuma.
Riigiprokuratuuri abiprokurör Triinu Olev märkis, et ringkonnakohtu värske otsus näitab, et korruptsiooni ei esine üksnes avalikus sektoris, vaid ka erasektoris ja riik on valmis ausaid ettevõtjaid kaitsma.
Peale selle kinnitab otsus Olevi sõnul, et eraettevõtete esindajate vahel sõlmitavad korruptiivsed tehingud võivad tuua karistuse. „Loodetavasti tõstab see ühiskonna teadlikkust erasektori korruptsioonist ja julgustab ettevõtjaid ka ise õiguskaitseasutuste poole pöörduma,“ lisas Olev.
Kohtupidamine omanikujärelevalvega tegelenud Järveti ja tema tuttava Heigo Soppe ning elukaaslase Maarja Reinoki üle algas märtsis. Altkäemaksu küsimise süüdistuse esitas riigiprokuratuur alguses mõlemale mehele. Lõpuks jäi süüdistus ainult Järveti õlule, sest kohus otsustas Soppe suhtes menetluse lõpetada, kohustades teda riigituludesse maksma 4000 eurot.
Kimbutavad võladÄripäev kirjutas Järvetist ka aprillis. Siis oli teemaks tema eksfirma, kinnisvaraarendaja JMT Europe. Ettevõtte taga olid peale Järveti ka Martten Kaldvee ja Jürgen Jõepera. Nüüdseks on ühist äri ajanud Järvet ja mullu ärikeelu saanud Jõepera tülli pööranud ning firma maksuvõlg kosunud 137 000 euroni.
Segast seisu üritab harutada pankrotihaldur Urmas Tross. „Vastastikune süüdistamine on eelduslikult taotluslik. Pole ju aru saada, kas kavalus on kasvanud rumaluseks või vastupidi,“ kommenteeris Tross kevadel.
