Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis toimunud euroraha pettuse avalikustanud Eestis elav ameeriklane, TTÜ doktorant Keegan McBride kinnitas, et instituut vassis peaaegu iga projekti rahastamisega.
TTÜ Ragnar Nurkse avaliku halduse instituut sai Euroopa Liidust projekti OpenGovIntelligence jaoks raha pettuse abil, kui tööajatabelitesse lisati teadlased, kes projekti tegelikult kaasatud polnudki, kirjutab tänane Postimees.
Ragnar Nurkse avaliku halduse instituudi doktorandina töötanud Keegan McBride täheldas esimesi probleeme graafikute koostamises juba 2017. aastal, kuid ei teadnud siis pettuse ulatust. "Ma ei mõistnud, mis toimub, ja ei saanud aru, et see on ebaseaduslik," ütles ta Delfile.
Hiljem toimus sarnane tegevus tööaja märkimisel uuesti. "Sain oma juhendajalt teadusprojekti kohta käiva raporti ja mõistsin, et enam-vähem iga projekti puhul – umbes 95 protsendil juhtudel – said inimesed palka töö eest, mida nad ei teinud," rääkis McBride.
Käesoleva aasta jaanuaris Belgias Brüsselis toimunud kohtumisel oli McBride'i sõnul projekti ametnik väga ärritunud projekti üle üldiselt ja lubas inimesi auditeerima hakata. "Sellel hetkel sain ma aru, et ta kinnitas kõike, mida ma arvasin valesti olevat."
Juba mullu juhtis McBride oma juhendaja Robert Krimmeri ja instituudi juhi Erkki Karo tähelepanu projekti OpenGovIntelligence kuluarvestuspettusele, kuid suurema hoo sai lugu sisse selle aasta märtsi alguses.
McBride'i juhendaja Krimmer käskis eurorahapettusest avalikkuse ees vaikida ja mitte paati kõigutada.
"Seejärel läksin ma instituudi juhi Erkki Karoga rääkima, kuid ta ütles, et jah, see on ilmselt pettus, aga kõik teevad seda, meil ei ole muud varianti ja me peame seda tegema, et ellu jääda. Mina vastasin, et see ei tee seda tegevust õigeks, kuid tema ütles, et see ei ole õige, aga meil ei ole teist varianti ja ära räägi sellest avalikult, sest siis kukub kogu Eesti uuringute rahastamise süsteem kokku," kirjeldas McBride.
Edasi läks ta rääkima TTÜ personaliosakonna juhataja Tea Trahoviga. "Ma ütlesin, et minu instituudis toimub pettus ja ma ei taha olla selles osaline. Uursin, millised on minu võimalused. Ta ütles, et see on see, kuidas elu käib, ja kui sa ei taha seal töötada, võid sa lahkuda."
Rektor Aaviksoo väited on vastukäivad
Ringkaitsest väljamurdmiseks võttis doktorant ühendust TTÜ rektori Jaak Aaviksooga. "Ma rääkisin sõbraga, kes aitas mul rektor Aaviksooga ühendust võtta. "Ma saatsin talle sõnumi, et mul informatsiooni ja me peaksime rääkima. Aaviksoo nõustus 15. märtsil kohtuma. Ma võtsin kaasa oma sülearvuti ja näitasin talle kõiki faile – võltsitud tööajatabeleid, võltsitud projekte. Aaviksoo uuris projekti nime kohta. Ma ütlesin talle projekti nime ja koodi, mille ta üles kirjutas," kinnitas McBride.
Doktorandi sõnul ütles Aaviksoo pärast detailide kuulamist, et tegemist on pettuse ja ilmselt korruptsiooniga. “Aaviksoo ütles mulle, et ma tegin õiget asja, ja tänas, et tema juurde läksin, ja lubas asja osas midagi ette võtta. Ma küsisin, kas ta tahab, et ma saadaksin talle dokumendid, mida ma talle just näitasin. Aga ta ütles, et ei, ta ei vaja neid ja et ta leiab kõik ise üles, ärgu ma muretsegu sellepärast ning ta tagab mu anonüümsuse. Ta lisas, et kui ma väga tahan midagi saata, siis ma võin, kuid ta ei vaja seda.”
Tänasel pressikonverentsil väitis Aaviksoo, et ta ei saanud kõnealuse projekti kohta piisavalt täpset infot, et seda uurida. "Tõepoolest ta [McBride - toim] ütles, et Nurkse instituudis on esitatud andmeid tõele mittevastavalt ja need olid väga räiged süüdistused," sõnas ta. “Kui oleks olnud konkreetne sisend, oleksin saanud konkreetseid projekte kontrollida,” lisas Aaviksoo, viidates, et ta ei tegutsenud viis kuud tagasi, kuna vilepuhuja palus anonüümsust ja diskreetsust.
“See on vale!” kinnitas McBride. "Ta valetas tänasel pressikonverentsil sada protsenti."
McBride näitas oma jutu tõestuseks Delfi toimetusele vestlust tema ja Jaak Aaviksoo vahel, kust on näha, et tänavu märtsi keskel võttis McBride Aaviksooga ühendust. Ta soovis rektorile rääkida eurotoetustest, lisades juurde, et tal on tõestusmaterjali süstemaatilisest pettusest. Vestlusest on näha, et Aaviksoo ja McBride leppisid kokku kohtumise Aaviksoo kabinetis.
Teadlane näitas enda sõnul Aaviksoole enda sülearvutist ka dokumente, mis seab kahtluse alla Aaviksoo väite, et ta pole dokumente näinud, mis tõestavad petturlust euroraha kasutamisel.
Ühtlasi tõestavad Postimehe valduses olevad salvestised, et McBride pakkus Aaviksoole asitõendeid, ent rektor neid ei soovinud.
Pärast kohtumist lisas McBride Aaviksoole Skype’i vahendusel, et säärane petturlus on toimunud juba 2007. aastast. Ta andis Aaviksoole ka enda mobiilinumbri, et rektoril oleks mugavam teadlasega suhelda. Aaviksoo tänas teda. “Ma andsin talle isegi oma Eesti telefoninumbri ja saatsin talle veel tõendeid, millele ta vastas aitäh. Pärast seda pole ta minuga ühendust võtnud, sõnumeid saatnud ega midagi lisaks küsinud."
Mai lõpus küsis McBride rektorilt, kas midagi on asja suhtes toimunud. McBride ütles, et närveerib, sest ukse ees oli Euroopa Komisjonist saadav rahastus targa linna tippkeskuse Finest Twins rajamise tarbeks. Sellele kirjale Aaviksoo enam ei vastanud.
McBride ei tea midagi erakorralisest siseaudist, mis Aaviksoo sõnul pärast vihje laekumist läbi viidi. Koos Aaviksooga tänasel pressikonverentsil viibinud TTÜ teadusprorektor Renno Veinthal ütles, et siseaudit suures plaanis projektides olulisi puudujääke või vajakajäämisi ei tuvastanud. "Sellega võisime kinnitada, et parendamist vajavad asjad on korda tehtud," lausus Veinthal. Euroopa komisjon auditeerib TTÜ projekte ka väljast. “Kontrolli käigus ei tuvastatud praktiliselt mingeid olulisi aspekte, mis vajaksid teravdatud tähelepanu,” selgitas ta. "Kui ilmnevad küsimused ja kahtlused, siis suhtume sellesse tõsiselt."
Doktorant osutas aga Postimehe artiklile, kus kolm projektiga seotud teadlast neljast tunnistavad, et ajatabelitega on manipuleeritud. "Nad on tunnistanud, et jah, inimesed, kes antud projektiga ei tööta, saavad selle eest raha. Ja kui te vaatate ajatabeleid, siis on see nii ilmselge, et need ei vasta tõele. Inimesed, kes said tasu, ei ole ühtegi publikatsiooni avaldanud, ei ole käinud ühelgi kohtumisel ega konverentsil ning ei teinud ühtegi intervjuud. Mida nad siis tegid?" küsis McBride.
McBride: pettuse avalikustamine võib mõjutada ka minu rahvusvahelist karjääri
Doktorant töötab siiani TTÜ-s, kuid ta suunati kaks nädalat tagasi TTÜ infotehnoloogia teaduskonda.
Ta tunnistas, et on praegu närviline, kuid seda eelkõige sellepärast, et ta on tegemas tavapäraselt neli aastat kestvat doktorikraadi kolme aastaga ning ta on sisuliselt iga päev, ka nädalavahetustel, hommikust õhtuni teinud Ragnar Nurkse instituudis kirjatöid ja projekte. "Ma hoolin väga instituudist ja sealsetest inimestest. Ma lihtsalt pidin sellest rääkima ja ohverdasin seetõttu palju. Mulle teeb kõige rohkem haiget see, et ma pidin selle avalikkuse ette tooma, kuid ma andsin neile niipalju võimalusi lahendada see teisel viisil. See teeb kõige rohkem haiget."
McBride tunneb muret ka oma karjääri pärast. "Inimesed, kellest ma Postimehe artiklis rääkisin, on mõjuvõimsad ja nad on ülikoolis kõrgel positsioonil. Isegi, kui ma saan Eestis hakkama, on nende võimuses mõjutada minu rahvusvahelist karjääri."
Aaviksoo moodustatud komisjon hakkab McBride'i väiteid uurima
Esitatud väidete ja europrojektide täitmisega seotud teiste asjaolude väljaselgitamiseks moodustas tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo komisjoni, mida juhib teadusprorektor professor Renno Veinthal. Komisjon peaks esitama esmase aruande nädala aja jooksul.
Muuhulgas peaks komisjon selgitama asjaolu, miks Euroopa Liidu varasemad kontrollid, sealhulgas TTÜ rektori poolt aprillis tellitud erakorraline audit, ei ole süsteemseid rikkumisi tuvastanud.