Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juht vandeadvokaat Jaanus Tehver leiab, et mõnel juhul võib riigikogu liikmete jagatud katuseraha kvalifitseeruda ka riigiabiks, mille osas kehtib range kord.Eilne "Aktuaalne kaamera" ja "Pealtnägija" kajastasid seda, kuidas riigikogu saadikud kasutavad neile jagada jäävat raha nii erakonna kui isiklikuks hüvanguks, jõhkramal juhul isegi endaga seotud jahimaja või ujumiskoha jaoks.Nii suunas IRLi parlamendisaadik Ülo Tulik näiteks jahiseltsi maja siseviimistluseks 18 000 eurot, istudes ise sama seltsi juhatuses. Riigikogu rahaeraldisest sai osa ka Kaisma suurjärve korras hoidev MTÜ. Sama veekogu ääres asub Pärnu maavanemale IRL-i liikmele Andres Metsojale kuuluv maa, kus tema pere peab puhkekeskust."See väärkasutamine tuleb kindlasti hukka mõista. Selleks pole mittemingisugust õigustust ja nagu ma juba päris alguses ütlesin, siis 'Aktuaalse kaamera' läbi asi paistis halb," ütles peaminister Andrus Ansip tänasel valitsuse pressikonverentsil.Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juht vandeadvokaat Jaanus Tehver ütles "Aktuaalsele kaamerale," et riigikogus jagatavate rahaeraldistega on mitmeid probleeme ja mõningatel juhtudel võib kahtlustada korruptsiooni ilminguid."Nüüd tagantjärgi lihtsalt seda kinnitatud eraldiste nimekirja vaadates on seal väga palju ridu, mis panevad kulme kergitama ja küsima, et kas selline eraldis oli mõistlik, oli otstarbekas ja oli kooskõlas riigiabi reeglitega," ütles Tehver.Üks õiguslikest probleemidest katuserahade jagamisel on just võimaliku konkurentsieelise tekitamine."Küsimus on selles, et erinevad sihtasutused ja mittetulundusühingud on Euroopa Liidu ja Eesti konkurentiõiguse mõttes ettevõtjad. Sellisel juhul võib riigi antav toetus kvalifitseeruda riigiabiks," jätkas Tehver.Tema sõnul kehtivad riigiabile väga ranged reeglid.Tehver sõnas, et ilmselt keegi jagajatest selle peale isegi ei mõtle, rääkimata analüüsist, kas antud juhul on riigiabi reeglid täidetud või mitte. Kui tagantjärgi ilmneb, et riigiabi reegleid on rikutud, siis need saadud toetused nõutakse saajatelt tagasi.Vandeadvokaadi sõnul tuleks riigikogu rahaeraldiste menetlemiseks kehtestada selge ja üheselt arusaadav kord."Probleem on kogu selle süsteemi läbipaistmatus ja kontrollimehhanismide puudumine tagamaks, et selliste rahaeralduste tegemine on avaliku huvi seisukohalt vajalik ja kõik need projektid vastavad erinevatele Eestis kehtivatele nõuetele," selgitas vandeadvokaat.Peaminister Ansipi sõnul ei ole "katuserahade" süsteem tegelikult läbipaistmatu, kuid riigi eelarve ja eelarve seletuskiri võiks olla tavainimesele arusaadavam.Ta lisas, et "katuserahad" on kasutusel kogu demokraatlikus maailmas ning riigikogu liikmetele võiks jääda võimalus suunata raha pisikeste otseinvesteeringutena.
