22.03.2012
Endine riigikogu ja europarlamendi liige Andres Tarand (SDE) peab kummaliseks väidet, et riigikogu ei saa olla oma eetikakoodeksi autor.
Tänane Postimees kirjutas, et enam kui kolm kuud tagasi alanud arutelu riigikogu eetikakoodeksi üle seisab, sest mitmed fraktsioonid kahtlevad koodeksi vajalikkuses ja initsiatiivi selle loomiseks ei võta keegi.
Reformierakonna fraktsiooni juht Jaanus Tamkivi ei teinud saladust, et 33liikmeline fraktsioon jaguneb kahte leeri, milles hetkel on ülekaalus eetikakoodeksi skeptikud. Nende sõnul valvavad saadiku käitumise üle juba praegu riigikogu liikme staatuse seadus, korruptsioonivastane seadus ning korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon.
Kui aga eetikakoodeks siiski teha, ei saa selle autor olla parlament ise ning selles on ka teised fraktsioonid üksmeelel.
Andres Tarand tunnistas Vikerraadio saatele "Uudis+", et teatavaid küsitavusi riigikogu eetikakoodeks loomulikult sisaldab, sest et eetikareeglid on tihtilugu just need, mis on kirjutamata seadused ja neid õpitakse maast madalast. "Selles mõttes seal vaielda veidi võib, aga see väide, et nagunii on seadused, viitab just sellele nõrkusele, miks teda ilmselt tõesti seal vaja on, sest seadus ei reguleeri südametunnistust."
Eetikakoodeksi kirjalik olemasolu tähendab Tarandi sõnul seda, et väga ebaeetilistel juhtudel on võimalik sellele viidata.
"Iseenesest on tervitatav, et riigikogu seda üldse arutab, aga muidugi väide, et meie ise ei saa seda teha on jälle veidi kummaline. Kui eetika oleks igaühes vajalikul määral olemas, siis sellist küsimust ei saaks tekkida, sest neid on väga lihtne sõnastada ja neid on kirjutatud maailmas küll ja küll," rääkis Tarand.
Eestis võiks Tarandi hinnangul rohkem rõhuda sellele vandele, mida inimesed riigikoguga liitudes annavad. "Selle juures on võib-olla olulisem täita põhiseadust ja meeles pidada, et parlament on üle valitsuse," märkis ta ning lisas, et riigikogu liikmel peab säilima iseseisev mõtlemine.
Eetikakoodeksis peakski Tarandi sõnul olema näiteks selline punkt, et riigikogu liikmel säiliks iseseisev mõtlemine. "See oleks väga oluline. Ka iseseisva mõtlemisega inimesed on valmis kompromissideni jõudma, saades aru, et ka teisel on iseseisev mõtlemine."
Inga-Gretel Linkgreim
Allikas: ERR