Täna arutas riigikogu fraktsioonide esindajatest koosnev vanematekogu võimalike lobireegleid, mis kehtiksid riigikogu liikmetele, teatas Vabaerakond.
„See mitmest arutelust väljakoorinud leebe ettepanek sattus üllatavalt tugeva tule alla. Idee seisnes selles, et riigikogu liikmed mitte ei hakka seadustega ühiskonda käsutama, vaid kehtestavad iseendale üheksa punkti, mida tuleb huvigruppidega suhtlemisel järgida. Riigikogu liikme ülesanne on pidada silmas eelkõige avalikke huve ning vältida olukordi, kus tema erapooletust seatakse kahtluse alla. Kui otsuseid saab suurte teenete või rahaga lihtsalt ära osta, siis muutub ühiskond läbipaistmatuks ning avatud demokraatia asendub suletud klubi demokraatiaga,“ ütles Talvik.
Talviku sõnul oli vanematekogus eriti rahutu Reformierakonna esindajaValdo Randpere, kes oli totaalselt lobitöö hea tava vastu ning kutsus kõike seadusega rangelt ära reguleerima, selle asemel, et aidata kaasa poliitilise kultuuri muutmisele. „Vabaerakond peab seda aga väga oluliseks eesmärgiks,“ ütles ta.
„Korruptsioonivastases erikomisjonis selle teema arutelu oli väga konstruktiivne ja tundus, et ideel on toetust. Vanematekogus aga olid kohal valitsuserakondade fraktsioonide bossid, kes leidsid sada argumenti, miks riigikogu liikmete mõistlik enesereguleerimine on halb idee. Selle taga on tunda soovi jätta endale lai mänguväli ja vältida vastutust. Hea lobi tava on kindlasti vajalik avatud demokraatia arendamiseks. See teema jätkub, niisama seda ära tappa me ei lase,“ lõpetas Artur Talvik.
Talviku esitatud riigikogus lobitöö tegemise hea tava põhiprintsiibid:
Teadvustades riigikogu kaalukat rolli huvirühmi puudutavate otsuste langetamisel, pidades vajalikuks suurendada seadusloome läbipaistvust riigikogus ning soovides tagada huvirühmade võrdse kaasamise seadusandlikku protsessi, tegutsevad riigikogu liikmed kooskolas lobitöö tegemise hea tavaga:
1. Parlamendilobismina mõistetakse lobisti suhtlemist parlamendiga kolmanda isiku või enda huvides, et mõjutada õigusloomet ja seadusandja otsuseid. Lobist on nii füüsiline kui juriidiline isik, kes tegeleb lobitööga kas era-, avalikes või kollektiivsetes huvides.
2. Riigikogu liige teavitab lobisti, et lobist annaks ausalt ja avatult riigikogule teada, keda ta esindab ja kelle huvides soovib õigusloomet mõjutada.
3. Riigikogu liige teavitab lobisti, et lobist jagaks teavet võrdselt kõikidele riigikogu liikmetele, sõltumata nende poliitilisest kuuluvusest. Lobistile antud ja temalt saadud teave avalikustatakse riigikogu kodulehel. Teave ei tohi olla ebaõige ega kallutatud.
4. Riigikogu liige teavitab lobisti, et lobist hoiduks lobitööd tehes reklaami, turunduse ja müügiga seotud tegevusest.
5. Riigikogu liige tagab lobistidele võrdsed võimalused õigusloome protsessis osalemiseks.
6. Riigikogu liige võimaldab lobistil esitada ja kaitsta oma seisukohti. Riigikogu komisjon tagab võimalusel lobistile suulise arakuulamise komisjoni istungil. Kui lobistile ei anta võimalust suuliselt kaitsta oma seisukohti komisjoni istungil, teavitatakse sellest lobisti põhjendatud seisukohaga mõistliku aja jooksul.
7. Riigikogu liige lahtub suhtlemisel lobistiga rahva ja riigi huvidest ning väldib olukordi, mis seavad kahtluse alla tema aususe ja erapooletuse.
8. Riigikogu liige annab teistele komisjoni liikmetele komisjoni istungil teada, kui tema poole on pöördunud lobist. Teave kantakse komisjoni protokolli riigikogu liikme taotluse alusel.
9. Riigikogu liige hoidub oma tööülesannete käigus saadud konfidentsiaalse informatsiooni avalikustamisest.
