Viimased neli kuud kestnud avalikud menetlustoimingud on kaitsepolitsei ja riigiprokuratuuri viinud teadmisele, et parimal juhul saab asja otsi kokku tõmbama hakata kevadel. Kui sedagi, sest uurimine on alati täis ootamatusi ja keerdkäike, mida on raske ennustada. Nii selgi puhul. Antud kriminaalasjas on oodata uut infot, kuriteokahtlustust, mis võib Postimehe andmetel olla seotud Savisaare saladusliku Šveitsi pangakontoga. 2014. aasta lõpust on riigiprokuratuur tegelenud juba 2011. aasta veebruaris kaitsepolitseiameti algatatud kriminaalasjaga, mille sisuks on uurida Savisaare seotust Šveitsi perefondiga Arsai Investment. Just selle fondi pangakontole on suuri summasid kandnud ärimees Alexander Kofkin, kes on ka üks Savisaare altkäemaksuvõtmise skandaali kahtlusaluste ringis olev ärimees. Kahtluse kohaselt varjas Savisaar Šveitsi pangas korruptiivsel teel saadud vara. Kahtlustust pole selles episoodis seni kellelegi esitatud, uurimist on raskendanud Šveitsist õigusabipalvetele vastuse saamine. Kuidas selle või mõne võimaliku uue «fakti» menetlemine edeneb ja millist töömahtu see kapolt nõuab, teab ainult uurijate sisering. Seetõttu ei kipu riigiprokuratuur eeluurimise lõpptähtaegade kohta midagi ennustama, piirdudes vaid tõdemusega, et töö Savisaare asjas käib iga päev. Ekspertiisid kiirkorras Praeguseks on üle kuulatud kümned korruptsioonijuhtumi asjaosalised ning kuriteoepisoodide otsesed ja kaudsed tunnistajad. Kriminaalasjas telliti mitu ekspertiisi, näiteks Savisaare Hundisilma kodust kaasa viidud suurele sularahakogusele, mille puhul vajasid fikseerimist Savisaare kokkupuutumist rahaga tõendavad sõrmejäljed või DNA. Samuti läbiotsimistelt kaasa viidud arvutite kõvaketaste vaatlus ja muud toimingud, mis vajavad kohtus kinnitust ekspertide tasemel. Ja ekspertiisid nõuavad aega. Arvestades kriminaalasja olulisust ühiskonnale, tuli need ekspertiisid teha eelisjärjekorras. Lisaks veel juba eelpool nimetatud rahvusvahelised õigusabipalved, mida Savisaare asjus on mitu aastat tehtud. Uurijate pingutustest hoolimata ei juhtu nii mahuka kriminaalasja puhul siiski midagi lähema paari kuu jooksul. Minimaalne avalik menetlusaeg nii suurtes asjades on üldiselt pool aastat, mis täitub kahe kuu pärast. Alles seejärel saab kriminaalasja materjale tutvustada Savisaare ja teiste tulevaste süüdistatavate kaitsjatele, kellel on omakorda aega esitada oma taotlused, millele prokuratuuril on taas aega vastata. Näiteks maadevahetuse protsessis kestis eeluurimine teatavasti aastaid, sest kogu läbitöötamist vajanud materjal oli niivõrd mahukas. Sellele järgnes sama pikk kohtulik uurimine, mistõttu said õiguskaitseorganid kohtualuste liigse väntsutamise eest lõpuks palju kriitikat. Savisaare juhtumiga tegelevad riigiprokuratuur ja kaitsepolitsei üritavad minevikust õppida, kuid liigne uurimistoimingutega kiirustamine tähendaks rohmakust. Seda ei saa uurijad endale lubada. Savisaar ise praegu altkäemaksuskandaaliga oma pead suurt ei vaeva ja pealegi on ta end Eesti õigussüsteemist lahti öelnud ja peab süüdistusi peamiselt «poliitiliselt motiveerituks». Tal on tegemist ka erakonna ootamatult suureks paisunud siseopositsiooniga. Viimasel kongressil võimutipule liiga lähedale jõudnud praegune riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson võib oma positsiooni nautida/kannatada märtsini, mil toimuvad uued fraktsiooni juhi valimised. Sel puhul koguneb Keskerakonna juhatus, kel on võimalik pakkuda välja oma kandidaat fraktsiooni esimehe ja aseesimeeste kohtadele. Juhi koht Karilaiule Kadri Simsoniga pole Savisaar pärast kongressi põhjalikumalt suhelnud. Samuti mitte Simsoni isa, oma sõbra Aadu Mustaga ega ka Toomas Vitsuti või Mailis Repsiga. Vaid Jüri Ratasega on mõned telefonikõned olnud. Savisaar sooviks asendada Simsoni Jaanus Karilaiuga, kes pakkus Savisaarele enne kongressi näiliselt konkurentsi erakonna esimehe kohale, kuid loobus siis suuremeelselt juhi kasuks. Postimehe info kohaselt näitavad viimased arvutused, et seis riigikogu 27-liikmelises keskfraktsioonis on pigem 17:10 Simsoni kasuks. Kui julgust jagub. See tähendab aga, et appi võib juhatuse kogunemise järel tõtata Keskerakonna aukohtu esimees Kalle Klandorf, kelle ettepanekul eemaldatakse «raske parteidistsipliini rikkumise tõttu» erakonnast mõned teisitimõtlejad. Kas just Simsonit kohe puutuda julgetakse, on iseküsimus. «Siret Kotka on selgelt võtnud juhipositsiooni, kuid esialgse kava kohaselt tehakse uueks fraktsioonijuhiks Jaanus Karilaid,» kostab keskfraktsioonist. «Loodetakse, et osa siseopositsioonist lahkub ise, kuid kõhklusi tekitab Savisaare leeris see, kes siis alles jäävad. Kui kaovad Simson, Vitsut ja Mailis Reps ning jäävad truud alamad, siis... mis nendega näiteks valitsuskõneluste laua taga peale hakata. Ainult Savisaarele truuks olemisest jääb seal väheks.» Savisaar on heas vormis, Hundisilmale voorivad tema truud toetajad. Mõistus töötab kui koorelahutaja, uus jalg vajab harjutamist ja igapäevast trenni. Savisaar on öelnud, et praegune uurimine venib seetõttu, et ajastada süüdistuse esitamine vahetult enne 2017. aasta kohalikke valimisi. See on järjekordne näide Savisaare oskusest vett segada. Nii nagu lubas ta ka enne kongressi Venemaa mõjuagendi teema juurde tagasi tulla, teades, et selleks ei ole tal mingeid võimalusi. Nüüd üritab ta anda oma kahtlustuse alla sattunud tegudele taas poliitilise tagakiusamise mõõtme. Hoolimata asja keerukusest ja kaitsepolitsei ning prokuratuuri põhjalikust tööst, võib arvata, et süüdistuseni jõutakse selle aasta esimeses pooles. Savisaare kriminaalasja juhib riigiprokurör Laura Vaik, kes lubab avalikkuse põhjendatud huvi arvestades oma töös kibe olla ja jõuda süüdistuseni nii kiiresti kui võimalik. Talle sekundeerivad selles asjas juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ja riigi peaprokurör Lavly Perling. Perling tõdes Postimehe aastalõpuintervjuus, et nii Tallinna Sadama kui ka riigi pealinna korruptsioonijuhtumites peab riik suutma selguse majja tuua võimalikult kiiresti. «See on oluline. Hetkel, mil prokurör tuleb ühiskonda nii palju puudutavas kriminaalmenetluses avalikkuse ette, peab ta olema valmis asjaga kohtusse minema,» kirjeldas Perling töö loogikat. Millal sadamajuhtide või Savisaare kriminaalasjad kohtusse jõuavad, ta ei ennustanud. «Ma ei ütle kindlat aega, sest see sõltub mitmest asjast. Meil endal on sisimas teatud tähtajad paigas. Nende asjadega käib töö iga päev ja me pingutame, et need võimalikult kiiresti kohtusse jõuaksid.» Edgar Savisaarele on esitatud kahtlustus neljas altkäemaksuvõtmise episoodis. Üks episood on seotud rendilepingu pikendamise ja selle eest hüvede saamisega. Teine on seotud puuduva ehitusloaga ehitustööde jätkamisega. Samuti on üks episood seotud kruntide vahetamisega ja selle eest lubatud hüvitisega. Viimane episood on seotud hankega. Koos Savisaarega on kahtlustuse all Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo, ärimehed Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin, Hillar Teder, Vello Kunman ja ekspoliitik Villu Reiljan.
Isegi ametist kõrvaldatuna end endiselt Tallinna linnapeana tundva Keskerakonna juhi Edgar Savisaare nelja episoodiga altkäemaksuvõtmise kriminaalasjas on senine uurimine viinud uue kuriteokahtlustuseni.