Sass Henno: vägivallast teavitamine ei ole mitte kunagi kitumine!

09.04.2021

Artikkel on ainest saanud Korruptsioonivaba Eesti koostööst Sass Hennoga, et tõsta teadlikkust vihjeandmise teemadel noorte seas. Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Kirjanik Sass Henno (38) kutsub ühismeedias kõiki üles julgelt kuritegudest teatama. «Kuulen liiga tihti, kuidas neid, kes julgevad rääkida kuritegudest, nimetatakse pealekaebajateks,» tunnistab mees.

Henno sõnul kirjutavad liiga tihti talle noored, et nad ei taha, et keegi teaks, kuidas nemad just ühe või teise vägivallateo kohta infot andsid, sest see on ju «kitumine». «Olen kuulnud ka lugu, kus politseinik nimetab perevägivallast teatavat tunnistajat sopaloopimisega aega raiskavaks inimeseks. Mida rohkem vägivalla teemadega kokku puutun, näen kui massiline see suhtumine on,» kinnitab kirjanik.

«Mul on vaja abi, et see sõnum leviks. Et lood, kus nõrgematele liiga tehakse hakkaks järjest rohkem välja tulema. Ja et me kõik muutuks inimesteks, kes julgevad rääkida, kui märkavad kellegi tagakiusamist, kellegi ebaõiglast kohtlemist, kellegi vastu suunatud vägivalda,» arvab mees.

Henno rõhutab, et vägivallast teavitamine ei ole mitte kunagi kitumine. «Ei ole see iial nõiajaht. Ei ole sopaloopimine või pealekaebamine. See kui kaitsed kedagi, kes end ise kaitsta ei oska, ei julge või ei jõua, ei ole kunagi oma nina teiste asjadesse toppimine. See on kangelastegu, mugavustsoonist väljatulek, julgus, mida paljudes ei ole,» usub ta.

Politsei võtab iga võimalikku lähisuhtevägivalla juhtumit tõsiselt

Põhja prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Kristel-Liis Kaunismaa sõnul tehakse koos partneritega iga päev tööd selle nimel, et lähisuhtevägivalla juhtumid laheneksid võimalikult kiiresti ja kannatanu huve silmas pidades.

«Üheks peamiseks koostööpartneriks on ohvriabitöötajad, kes pakuvad abi kõigile, kes on langenud kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalvägivalla ohvriks. Igast vägivallajuhtumist tuleks teavitada politseid või ohvriabi. Palume, et kui kuuled või näed, et naabrite juures või ka mujal võib keegi olla ohus ja vajada abi, siis anna sellest kindlasti teada,» rõhutab Kaunismaa.

Võimalikust lähisuhtevägivallast teatajal, kes ei ole ise kannatanu ega vägivallatseja, on võimalik soovi korral jääda anonüümseks ja seda isegi siis, kui politseil on vajalik küsida temalt juhtunu kohta täpsemat informatsiooni.

«Lähisuhtevägivald on kogu ühiskonna mure ja ükski kuritegu ei ole kunagi peresisene asi. Märkamine ja sekkumine on vajalik ning inimlik. Oluline on mõista, et abi vägivalla vastu võitlemiseks on olemas ja kunagi pole hilja abi otsida,» lisab ta.