Auditi tulemusena esitas riigikontroll märgukirja nii kultuurkapitalile kui kultuuriministeeriumile, aga edastas asjassepuutuvad materjalid politseile, et see kontrolliks, kas toimunu vastas ikka seadusele. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ilmar Kahro ütles, et praegu pole veel otsustatud, kas ja millist menetlust asjas alustatakse. Nimelt on kulka alates 2011. aastast eraldanud kirjandusfestivali HeadRead korraldamiseks seitsmel korral kokku 172 525 eurot, samas kui hääletustest võttis protokollide andmetel osa ka nõukogusse kuulunud kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer, kirjutas tänane Eesti Päevaleht. Kultuurkapitali juhataja Olavi Laido ütles intervjuus Postimehele, et Kaer tegelikult hääletuses ega arutelus ei osalenud, kuid protokollides jäi see korrektselt vormistamata. Palun selgitage, kuidas sai selline segadus juhtuda, et protokollides on kirjas, justkui oleksKrista Kaer osalenud endaga seotud mittetulundusühingule raha eraldamises? Eks see korruptsiooniseadus järk-järgult jõuab inimesteni, muudatused on sisse viidud hiljuti. Ilmselt kõik instantsid, kes sellega kokku puutuvad, seda nüüd juurutavad. Tagamaad on selles, kuidas varem tehti ja kuidas nüüd tuleb teha. Inimesed on kindlad, et nad sisuliselt midagi valesti ei tee ja see ei mõjuta. Aga seadust tuleb täita, midagi õigustada on raske. Milles asi kokkuvõttes oli? Krista Kaer on komisjoni liige, kes hääletab rahaeraldusi. Ta peab end taandama, kui on temaga seotud projektid. Siin on veel mitu asja: ühel hetkel, kui Krista Kaer määrati sellesse nõukogusse, arvati ta välja HeadRead korraldava mittetulundusühingu juhatusest, et oleks vähem seotust. Aga ilmselt seegi polnud ka päris korrektselt vormistatud, mistõttu jäi see registrisse kandmata. Nii oli ta juriidiliselt MTÜ-st välja arvatud, aga sisuliselt seotud. Meie oleme kultuurkapitalis kõik olnud seisukohal, et sellisel juhul ikka taandame end aruteludest. Praktiliselt võis see nii olla, et kui küsimusi mingi asja kohta pole ja arutati, et see projekt on hea ja tuttav festival, siis otsustamine käis rutem. Ilmselt polnud see korrektselt vormistatud, sest inimene, kes on projektiga seotud, peab ruumist sel ajal väljas olema. Eks see on valus õppetund kõigile. Juba suvel viisime ennetavalt sisse lisameetmeid, et inimestele rohkem koputada südamele, et nad kinnitaks oma allkirjaga sellistel puhkudel. Asi polegi niivõrd sisuline kuivõrd vormiline. See võib heale asjale halva pleki juurde anda. Kas ja kuidas politsei seda asja uurib, ma ei tea. Kui tõsine see sealt paistab... Ma ei usu, aga see minu uskumine ei maksa midagi. Nnii et Krista Kaer oli siis ikkagi juures neil hetkedel, kui temaga seotud üritusele rahaeraldusi arutati, ehkki ta oleks pidanud ruumist välja minema? Jah. Kelle viga see on, et niisugused asjad juhtuvad? Kas koosoleku juhataja ei peaks seda kontrollima? Hea küsimus. Loomulikult kõik on seadusega kursis ja instrueeritud, kui hakkavad nõukogus tööle. Nii et siin on ikka natuke mugavuse või hoolimatusega tegemist, või kellegi tähelepanematusega. Komisjon vaatab ühe koosoleku jooksul mitusada taotlust läbi, aga see pole muidugi mingi õigustus. Seal on kõigil kodutöö eelnevalt tehtud ja teatakse, kes millega seotud, tema häältega ei arvestatagi. Aga nüüd on siiski üks või teine asi jäänud vormistamata. Mis järeldusi kultuurkapital ise selle juhtumi järel teeb, kas keegi saab karistada? Kindlasti analüüsime selle üksipulgi läbi, juba selleks, et ise targad olla ja anda hinnangut, kas nüüd suudame selliseid asju edaspidi vältida. Karistamine pole eesmärk omaette, oluline, et seda rohkem ei juhtuks.
Riigikontroll leidis kultuurkapitalis tehtud auditi käigus, et kirjandusfestivalile HeadRead raha eraldamisel võidi rikkuda korruptsioonivastast seadust, sest kirjanduse sihtkapitali nõukogusse kuulus Krista Kaer, kes oli ka festivali korraldava MTÜ juhatuses.