Lisaks tuleks rahandusministeeriumi auditi alusel riigil deklareerida 90 protsenti Ermamaale makstud toetusest abikõlbmatuks ja alustada protseduuri selle tagasi maksmiseks Euroopa Komisjonile. Samuti soovitavad audiitorid EASil üle vaadata oma 2012. aasta otsus küsida Ermamaalt tagasi vaid 10 protsenti makstud toetusest ja küsida tagasi toetust oluliselt suuremas ulatuses.
Rahandusministeerium põhjendas 90 protsendi toetuse tagasinõudmise vajadust sellega, et OÜ Ermamaa kasutas valminud majutusasutust ja konverentsikeskust sihtotstarbeliselt kuus kuud ehk 10 protsenti ette nähtud ajast. Toetuse tingimuste järgi pidanuks Ärma talus tegutsema majutusasutus ja konverentsikeskus vähemalt 60 kuud, seega ei kasutatud talu sihipäraselt 54 kuud ehk 90 protsenti ajast. Seega peab Toomas Hendrik Ilves maksma tagasi 90 protsenti toetusest ehk kokku 171 353 eurot ja 52 senti.
Ettevõtlusminister Liisa Oviiri hinnangul tuleb rahandusministeeriumi auditit OÜ Ermamaale antud toetuse kohta igal juhul tõsiselt võtta ja antud hinnanguid arvestada. «Kuulame koos nõukoguga ära juhatuse selgitused ja ettepanekud ning arutame koosolekul, millised on edasised tegevused OÜ Ermamaa toetuse suhtes,» ütles ta. Minister kommenteerib teemat avalikkusele pärast tänast EASi nõukogu koosolekut.
Rahandusministeeriumi hinnangul on EAS eksinud toetuse tagasinõudmise aluse kasutamisel. EAS tegi otsuse nõuda tagasi vaid 10 protsenti toetusest ehk 19 039 eurot, kui Ermamaa ei jätka majutusteenuse pakkumist, väites, et ei ole võimalik mõõta, kui suures osas Ermamaa nõudeid ei täitnud. Rahandusministeeriumi hinnangul on see väide ekslik.
EAS on 2012. aasta otsuses kasutanud alusena toetuse tagasinõudmist reguleeriva määruse sätet, mille kohaselt juhul, kui ei ole võimalik tekkinud kahju suurust hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõutakse tagasi 5 protsenti toetusest, võimalusega, et tagasinõude määra võib põhjendatud juhtudel suurendada 10 protsendile või 25 protsendile sõltuvalt rikkumise raskusest.
EASi valitud aluse kohaldamine ei ole rahandusministeeriumi auditi alusel põhjendatud, sest tegemist ei ole olukorraga, kus tekkinud kahju suurust ei oleks võimalik hinnata – rikkumise suurus on määratav vastavalt sihtotstarbeliselt kasutatud ajale. Lisaks ei ole EAS otsuses sisustanud 10-protsendilise tagasinõude määra valimise põhjuseid 5 protsendi või 25 protsendi asemel.
Otsuses on rahandusministeeriumi hinnangul ilmne vastuolu – toetuse abikõlblikkuse vaates luges EAS 90 protsendi ulatuses kohustuse täidetuks, määrates vaid 10-protsendilise tagasinõude, samas ajaliselt oli täitmata 90 protsenti sihtotstarbelise kasutamise ajast. Kui Ermamaa lubas majutusteenuseid pakkuda 60 kuud, siis Ermamaa on majutusteenuseid pakkunud nõuete kohaselt vaid kuus kuud.
Presidendi külaliste võõrustamine pole toetuse sihipärane kasutamine
Rahandusministeerium märkis, EAS põhjendas 2012. aasta otsuses põhjendanud tagasinõude aluse valikut asjaoluga, et OÜ Ermamaa valdustes on pärast projekti sihtotstarbelise kasutamise peatamist võõrustatud arvukalt presidendi välis- ja kodumaiseid külalisi. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole need aga projekti äriplaanis lubatud teenuseid.
OÜle Ermamaa anti toetus meetme tootearendustoetuse alt, mis keskendus majutusettevõtete ehitamisele ja renoveerimisele. Meetme konkreetse osa eesmärk oli turismiteenuste ja –toodete valiku mitmekesistamine. Meetme teistes osades ettenähtud võimalusi, nagu turundus või Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, OÜ Ermamaa projekt ei sisaldanud. Turistide teadlikkuse tõstmine Eestist kui sihtpunktist pidi projekti äriplaani järgi saabuma läbi turismiteenuse osutamise.
Pärast seda, kui OÜ Ermamaa oli projektikohase tegevuse peatanud ning andnud kompleksi allrendile Toomas Hendrik Ilvesele, ei olnud OÜl Ermamaa võimalik turismi- ja majutusteenuseid osutada. Eeltoodust lähtudes ei saa projekti peatamise ajal toimunud tegevusi lugeda turismiteenusteks ei turismiseaduse mõistes ega meetme määruses ette nähtud tegevuste vaates, märkis rahandusministeerium.
EAS- 2012. aasta otsuses viidatud külaliste näol on tegemist riikliku institutsiooni ehk presidendi külalistega. Sellisel juhul saab OÜ Ermamaa valduses toimunud külastusi lugeda presidendi külaliste võõrustamiseks, millega seotud kulud kattis presidendi kantselei, mitte OÜ Ermamaa projekti eesmärkide täitmiseks.
Oluline on vaadata ka toetuse laiemat eesmärki. EAS-i antud toetuse siht oli eraettevõtja tegevuse toetamine, et areneks välja ettevõtte võimekus äriplaani täites toimida avatud majutusasutusena ning konverentsikeskusena, mis tegutseb eesmärgipäraselt vähemalt viis aastat.
Ettevõttele pandud ülesannete peatamine ning nende asendamine presidendi külalistega ei täida antud toetuse eesmärki. Sellisel juhul kujuneb olukord, kus riikliku tegevuse raames justkui võetakse üle projekti eesmärkide täitmine. Kui aga projekti eesmärke täidab toetust saanud eraettevõtte asemel riik, siis muutub eraettevõtjaleeraldatud toetus mitteabikõlblikuks – projekti tegevusi täidab toetuse saajast erinev isik.
Projekti ja selle tegevuste üle andmine teistele isikule eeldab eelnevat kokkulepet toetust andnud asutusega, antud juhul EASiga, ning tingimuste üle vaatamast, et tegevused üle võttev isik jätkaks projekti rakendamist ettenähtud kujul.
Rahandusministeerium märkis, et presidendi külaliste võõrustamine OÜ Ermamaa valdustes omab kindlasti positiivset mõju Eesti kui turismisihtkoha tutvustamisele. Kuid sellel juhul on tegemist presidendi tegevusest kantud tulemustega, mitte OÜ Ermamaa korraldatud projektikohase tegevusega.
EAS saatis rahandusministeeriumi auditi peale enda tellitud auditi tulemused:
Auditi toimingute läbiviimise tulemusena jõudis audiitorfirma KPMG Ettvõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu püstitatud küsimuste osas järgmistele järeldustele:
-
2006-2007 projektitaotluste menetlemise faasis olid projekti olulised osad kooskõlas meetme tingimustega, taotluse menetlemine (sh hindamine), projekti elluviimise kontroll ja väljamaksete teostamine perioodil 2006-2007 toimus vastavalt õigusaktide ning EAS sisemiste regulatsioonide nõuetele.
-
Olemasoleva õigusraamistiku kohaselt oli 2007 ja 2012 lubatud projekti peatamist menetleda ning projekti peatamine ka võimalik lahendus.
-
2007 muudatustaotluse menetlemisel järgiti olulises osas tollase menetluse tavasid ja praktikaid, küll aga ei arvestatud asjaoluga, et tavapärasest oluliselt keerukamad ning harvaesinevamad menetlused võivad vajada ka tavapärasest oluliselt ulatuslikumalt koostatud ning salvestatud analüüsi.
-
Tingimusliku tagasinõude esitamine 2012 oli võimalik lahendus. Samas jäeti 2012 kasutamata võimalus tingimusliku tagasinõude täpne suurus määratleda alles tagasinõude realiseerumise hetkel.
-
2012 koostatud tingimuslikus tagasinõude otsuse osas eksisteeris selle koostamise ajal erinevaid tõlgendusi, lõplikus otsuses on lähtutud asjaolude taotlejale soodsast (esinenud tõlgendustest kõige soodsamast) tõlgendusest. Lõpliku otsuse tõlgendus ei ole kooskõlas tavaliselt projektide sihipärase elluviimise viie aasta nõude mittejärgimise puhul kasutatud lähenemistega. Kuna toimunud arutelusid ning arvesse võetud ja eiratud asjaolude põhjendusi ei ole fikseeritud ning säilitatud, ei ole tagantjärele võimalik anda hinnangut, millised olid täpsed kaalutlused, millest lähtudes otsused tehti.
-
2012-2016 ilmnenud asjaolud ei muuda suure tõenäosusega tagasinõude suurust. Võimalik tagasinõude suurus on pigem sõltuvuses juba varem (2007 projekti peatamisel ja 2012 tingimusliku tagasinõude tegemisel) esinenud asjaolude analüüsist, sellest, kas need mõjutavad võimaliku tagasinõude suurust ja kas võimalikke 30.03.2012 otsusest erinevaid tõlgendusi on enam võimalik käesoleval ajal rakendada.
-
2016 koostatud otsuse rakendumise teate koostamisel ja edastamisel järgis EAS aastal 2016 tavapärast menetlust. Küll aga võib hinnata, et antud olukorras oleks tagasinõude täitmisele pööramisele eelnenud põhjalikum analüüs ja konsulteerimine rahandusministeeriumi kui korraldusasutusega aidanud EAS riske paremini juhtida.
EAS: Ermamaal on õigustatud ootus maksta tagasi vaid 10 protsenti
EASi hinnangul on 2012. aastal välja antud haldusakt Ermamaalt üksnes 10-protsendise toetuse tagasiküsimiseks jõustunud ja kehtiv ning seega tuleb arvestada Ermamaa õiguspärase ootusega maksta tagasi vaid 10 protsenti saadud toetusest.
Haldusakt vastab sätestatud nõuetele, on põhjendatud ja õiguspärane. Akti pole ükski isik tähtaegselt vaidlustanud, märgib EAS kommentaaris rahandusministeeriumi auditile, kus ministeerium hindas, et EAS peaks Toomas Hendrik Ilvesele kuuluvalt ettevõttelt Ermamaa nõudma tagasi näiteks 90 protsenti makstud toetusest ehk 171 353 eurot.
Ühtlasi saadeti haldusakt vaidlustusperioodil ka teadmiseks rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonna juhatajale. Rahandusministeerium ei vaidlustanud haldusakti andmist ega selle põhjendusi, ei algatanud EAS-i tegevuse seaduslikkuse selgitamiseks auditit või muud uurimist, seisab EASi kommentaaris.
Haldusmenetluse seaduses esineb EASi hinnangul üksnes piiratud loetelu alustest, millistel juhtudel võib kehtiva haldusakti kehtetuks tunnistada ja kuna antud juhul oleks tegemist otsuse kehtetuks tunnistamisega isiku kahjuks, peaks haldusorgani tegevus olema eriliselt põhjendatud.
Samuti tuleb EASi hinnangul arvestada isiku – OÜ Ermamaa õiguspärase ootuse ja õiguskindluse printsiibiga. Samuti on sihtasutuse hinnangul oluline arvestada õigusrahu põhimõttega, mille kohaselt teatud aja möödudes kaob võimalus õiguslikke otsuseid muuta.
EAS on seisukohal, et ei ole haldusotsuse tegemisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest. Kuigi toetuse saaja ei viinud ellu oma äriplaani taotluses esitatud kujul, on muudetud ärimudeli kaudu (üürileping) kasutatud objekti külastajate tarbeks, mis on samuti kooskõlas meetme eesmärkidega.
EAS jagab rahandusministeeriumi auditi kohta kommentaare täna kell 15. Postimees teeb EASi pressikonverentsist otseülekande. EASi nõukogu koosolekul osaleb ka ettevõtlusminister Liisa Oviir.
