Linnaosa jagas enne jõule 14 055 euro eest tuhandeid kommipakke, milleks võeti raha muu hulgas ka noorsootöö eelarvest.
Põhja-Tallinna linnaosa vanem Karin Tammemägi külastas valimiste-eelsel jõuluajal sadu kodusid. Külla minnes oli tal kaasas kilone kommipakk ning enda nime ja pildiga jõulukaart. Koos linnaosa sotsiaaltöötajatega viidi kommipakk ja tervitus üksi elavatele, lasterikastele ja üksikvanematega peredele. Tammemägi ei jaganud pakke ukselävel seistes, vaid arutas inimestega pikemalt nende muresid, millele üritas ka lahendusi leida. Kiloseid kommipakke jagati koguni 3000.
Iseenesest ei ole tegevuses midagi kriminaalset – vähekindlustatud peredele jõulurõõmu pakkumine peakski hooliva omavalitsuse töö hulka kuuluma. Kummaliseks muutub asi siis, kui selgub kommipakkidele kulunud raha lugu.
Eesti Päevaleheni jõudis info, et seni avaldatud summad on kõigest pool sellest, mis tegelikult kulus, ja ainuüksi kommid läksid linnaosale maksma üle 14 000 euro. Tekkis kahtlus, et magusa jõulutervituse hinda üritatakse arveid peites ja tükeldades avalikkuse eest varjata.
See tähendab, et kokku kulus kommipakkidele koguni 14 055,7 eurot linna raha.
Lähemalt uurides selgus, et möödunud aasta detsembri lõpus tasus Põhja-Tallinna valitsus kommikottide eest kõigepealt reservfondist 6237 eurot ja sinna juurde veel 1275 eurot kultuuri- ja noorsootöö sektori eelarvest. See tähendab, et kompvekid läksid kokku maksma 7512 eurot. Aga see ei olnud veel kõik. Ilmus välja veel kaks kommide arvet, mis tasuti alles tänavu jaanuaris. Üks lisandunud arve oli 1741,92-eurone ja teine 4801,68-eurone. Seekord ei makstud summat reservfondist, vaid täielikult kultuuri- ja noorsootöö sektori eelarvest. See tähendab, et kokku kulus kommipakkidele koguni 14 055,7 eurot linna raha.
Seega ostis linnaosavalitsus kommipakke eelarve eest, millega see ei peaks seotud olema. Kuigi kultuuri- ja noorsootöö sektori juhataja ametijuhendis on mustvalgel kirjas, et sinna alla käivad nii kultuuri-, haridus-, spordi- ja noorsootöö korraldamine kui ka sotsiaaltöö, jääb siiski segaseks, kuidas on see seotud jõulupakkide rahastamisega.
Segadus arvetega
Veelgi rohkem segadust tekitab see, et Tartus ja Tallinnas tegutsevalt hulgimüügifirmalt Makro Trade Baltic OÜ-lt tellitud ühekiloste pakkide eest maksis Tallinn kolm korda. Tegelikult esitas Makro Trade Baltic OÜ linnaosale esialgu kaks arvet, millest üks oli eelmainitud 7512-eurone. Teine esitati 16. detsembril ja sellel oli summa 6543,6 eurot. Kuu aega hiljem ehk 15. jaanuaril see kummalisel kombel ja teadmata põhjustel tühistati. Samal ajal esitas firma kaks uut arvet, mis moodustasid kokku täpselt sama summa.
Arvutuse tulemusena võib öelda, et kommipaki sai iga 20-s Põhja-Tallinna elanik.
Viimased kaks arvet ei tasutud linnaosa reservfondist, nagu tehti varem, vaid linnaosa kultuuri- ja noorsootöö eelarvest. Halduskogu liikmetele tehakse tavapäraselt ülevaade ainult reservfondi kasutamisest ja seetõttu jääbki mulje, et kommipakkidele kulus kõigest 7512 eurot.
Eesti Päevaleht päris Makro Trade Baltic OÜ-lt arvete esitamise ja ka tühistamise kohta, aga ettevõte ei soovinud asja lähemalt kommenteerida. Vastuseid ei õnnestunud saada ka küsimustele, milliseid kommipakke firma üldse müügiks pakub ja mis on nende keskmine müügihind. Ettevõtte kodulehel on küll müügil firma Minu kommipakke, kuid kiloste kommipakkide kohta info puudub.
Kommipakkidega koos jagati ka Karin Tammemäe pildiga jõulutervitus. Foto: Tanel Meos
Võrdluseks saame tuua Kalevi jõulupakkide hinna. Keskmise paki kilohind on 8,3 eurot, mis tähendab, et linnaosavalitsus oleks saanud osta 1693 kilo komme. Põhja-Tallinnal õnnestus teha parem tehing ja keskmise 4,7-eurose pakihinnaga osta neid koguni 3000 kilo. Lihtsa arvutuse tulemusena võib öelda, et kommipaki sai iga 20-s Põhja-Tallinna elanik.
Koondas sotsiaaltöötajaid
Vastuseta jäävad siiski küsimused, kas selline raha eraldamine nii reservfondist kui ka konkreetselt eelarverealt on õigustatud ja miks arveid tükeldati. Küsimustele ei aita heita valgust ka Tallinna linn, kes saatis Eesti Päevalehele kidakeelse vastuse, milles oli üksnes Tallinna linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra väljavõte. Edasises vastuses öeldi, et Tallinna linna ametiasutused, sh Põhja-Tallinna valitsus, on omaette juriidilised isikud, kes lähtuvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest. Kas ja kuidas on jõulupakkide, kontserdipiletide ja ekskursioonide puhul tegemist erakorraliste ja piirkondliku tähtsusega kuludega, jäi selgusetuks.
Arvatavasti oli arvete tükeldamise eesmärk hajutamine, et need silma ei paistaks.
Tallinna revisjonikomisjoni sotsiaaldemokraadist esimehe Hanno Matto hinnangul võib asi olla pelgalt selles, et linnaosal polnud vaba raha, et kulusid katta. „Esmatähtis on hinnata, kas niivõrd mahukas maiustuste jagamine vähekindlustatutele on optimaalne sotsiaalmeede olukorras, kus 2014. aastal oli linnaosa sunnitud vähendama oluliselt koduteenuse mahtu teises poolaastas. Sotsiaalhoolekande osakonnast koondati kolm sotsiaaltöötaja ametikohta ja lisaks kaks hooldustöötajat Paljassaare sotsiaalmaja koosseisust,” rääkis ta. Matto sõnul oleks jõulupakkidele kulutatud rahast saanud hoida töös vähemalt kolm sotsiaaltöötajat. „Jääb vaid kahetseda, et linnaosavanem Karin Tammemägi otsustas asendada tegelikku sotsiaaltööd tegevad spetsialistid kommipakkide ning turismireisidega vähestele, lootes teenida lisahääli riigikogu valimisteks,” lisas ta.
Ka revisjonikomisjoni liige Priidu Pärna tõdes, et arvatavasti oli arvete tükeldamise eesmärk hajutamine, et need silma ei paistaks. „Ma ei pea sellist tegevust õigeks ja seda eriti valmiste-eelsel ajal, kus linnarahva raha eest tehakse kingitusi, mis peavad Keskerakonnale aupaistet omistama,” lausus ta. Pärna sõnul ei saa sellises koguses ja hinnaga jõulupakkide ostmist pidada kohaliku elu olulise probleemi lahendamiseks, eriti kui seda tehti kultuuri- ja noorsootöö eelarvest, kus vahendeid nagunii napib.
Korruptiivseks muutub asi siis, kui toetuse saamine on seotud mõne vastuteenega.
Revisjonikomisjoni liikmete meelepahast hoolimata ei ole säärase tegevuse vastu justkui midagi teha. Konkreetse tegevuse puhul puudub seaduse silmis ka kuriteokoosseis. Põhja prefektuuri pressiesindaja Madis Vaikmaa sõnul otsustab iga omavalitsus ise, kas, millisel viisil ja mil määral oma elanikele toetusi jagatakse. „Korruptiivseks muutub asi siis, kui toetuse saamine on seotud mõne vastuteenega, näiteks poliitiku poolt hääletamise, tasuta teenuse või kauba saamise või erakonna reklaamimisega,” selgitas Vaikmaa. „Puuduvad andmed, et Põhja-Tallinna töötajad või teised isikud oleksid vastuteeneid või kasu saanud,” täiendas ta.
Põhja-Tallinnal suurim reserv
Seega võib linnaosavanem külas käies kommipakke jagada ja keegi ei kontrolli, milliselt eelarverealt kommiraha pärineb. Tallinna linn viitas pärast seda, kui neilt päriti järelevalve kohta, mullusele revisjonikomisjoni protokollile. Sealt selgub, et komisjon on mullu juhtinud tähelepanu, et iga-aastaste ürituste rahastamiseks ei kasutataks reservfondi vahendeid ja võimaluse korral lisataks need kulud linnaeelarvesse. Samast protokollist tuleb välja, et Tallinna linnaosadest on kõige suurem reservfondi eelarve just Põhja-Tallinnal, kel oli see 2013. aastal 57 500 eurot. Võrdluseks võib tuua Lasnamäe linnaosa, kus on elanikke poole rohkem kui Põhja-Tallinnas, kuid reservfondi eelarve oli 30 000 eurot.
Erinevalt Tallinnast, kus reservfondist eraldab raha oma korraldusega linnaosavanem, analüüsitakse Tartu linnas kõik raha saamise avaldused ja taotlused linnavalitsuse istungutel läbi ning vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. Tartu linna rahandusosakonna juhataja Külli Lust rääkis, et eraldiste kasutamise kohta nõutakse aruannet, mida kontrollitakse korrapäraselt. Lusti sõnul ei tehtud möödunud aasta jooksul Tartu linna reservfondist sääraseid kulutusi nagu Tallinnas.
Kommipakid ei ole ainuke reservfondi ja eelarve kulutamine, mis küsimusi tekitab. Eesti Päevaleht on varem kirjutanud reservfondi raha eest tehtud Eesti ja välismaa ekskursioonidest, mis on kokku läinud maksma üle 10 000 euro. Selle kohta oleme Põhja-Tallinna linnaosalt aru pärinud juba märtsi algusest alates, aga ammendavaid vastuseid ei ole siiani.
Ka Tammemägi käis reisil
Varem on räägitud, et linna raha eest käisid ekskursioonidel vähekindlustatud eakad ja nende saatjad. Nüüdseks on aga selgunud, et veebruaris toimunud Stockholmi-ekskursioonil osales ka vähemalt neli Põhja-Tallinna linnaosa töötajat. Nende seas olid kultuuri- ja noorsootöö sektori juhataja Elbe Lumiste, sama sektori peaspetsialist Heleni Praks, linnamajanduse osakonna peaspetsialist Kaili Muru ja ka linnaosavanem Karin Tammemägi ise. Tammemägi kirjutas teabenõudele vastuseks, et kõik nimetatud teenistujad osalesid ekskursiooni korraldamisega kaasnevate vajalike ülesannete täitmises ja käisid seetõttu ka ristlusreisil.
Eesti Päevalehele vihjati, et peale mainitute käis reisil veel kaks linnaosa töötajat. Linnaosa haldussekretär Anne Nurk vastas arupärimisele, et linnaosavanem on keelanud telefonitsi vastuste andmise ja kõik küsimused tuleb saata kirjalikult üldmeilile. Küsimusele, kas tema reisil osales, Nurk vastata ei soovinud.
Eile saatis Tammemägi vastuse, et seaduse järgi on neil vastamiseks kuni 30 päeva.
Eesti Päevaleht esitas teabenõuded linnale juba 19. märtsil. Eelmisel neljapäeval edastati linnaosale ka küsimused, milles paluti fakte täpsustada ja valikuid põhjendada. Muu hulgas soovisime teada, kas ja kuidas on selliste kulutuste tegemine kooskõlas reservfondi määrusega ning kas kommide ostmine kultuuri- ja noorsootöö sektori eelarvest on õigustatud. Samuti seda, miks kommipakke jagati, kuidas valiti välja nende saajad ja kui palju läksid maksma pakiga koos olnud jõulukaardid. Eile pärastlõunal saatis Karin Tammemägi vastuse, et seaduse järgi on neil vastamiseks kuni 30 päeva. „Teie poolt edastatud arvukatele küsimustele vastamiseks on vajalik mitme teenistuja poolt oma valdkonda puudutava vastuselõigu koostamine,” kirjutas Tammemägi. Koondvastus lubati edastada esimesel võimalusel. Eesti Päevaleht avaldab selle siis, kui vastus saabub.
Kuidas reservfondist raha eraldatakse?
Millele fondi raha kulub?