Pühapäeval jõustub seadus, mis keelab riigifirmadel spordi ja kultuuri toetamise, et vähendada korruptsiooniriski.Enam pole võimalikud sellised otsetoetused nagu Tallinna Sadama rahaeraldised olümpiakomiteele (EOK), mille tulemusena jäi samaaegselt Tallinna Sadama nõukogusse kuulunud ja EOKd juhtinud toonane reformierakondlane Neinar Seli süüdi korruptsioonikuriteos, kui hääletas 25 000 euro eraldamise poolt Tallinna Sadamalt EOK-le.Detsembris 2015 jäi Seli riigikohtu otsusega süüdi toimingupiirangu rikkumises ning siis keeras seni heldelt sporti toetanud Tallina Sadam kõik oma toetuskraanid kinni.Täpsemate juhtnööride ootel
„Tallinna Sadam lähtus valitsuse otsusest, et riigi äriühingud saavad sponsorluse korras toetada vaid oma äritegevusega seotud teadus- ja arendustegevust. Sponsorlustoetusi otsustati mitte jagada kuni saabuvad riigilt täpsemad juhtnöörid. Teisalt pole Tallinna Sadama uue juhatuse ja nõukogu esmaste prioriteetide seas olnud sponsorlustoetuste jagamine,“ ütles Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsioonijuht Sirle Arro.
Spordile ja kultuurile õla alla panemisega viimasel ajal kõige rohkem silma paistnud Eesti Energia on sidunud oma brändiga kõige tugevamalt Narva Energiajooksu ürituse. Uue seaduse järgi riigifirma seda enam otse toetada ei tohi. Samamoodi on ka sel nädalavahetusel Eesti Kaevandusmuuseumis toimuva muusikafestivaliga Mägede Hääl.
„Toetuse vormis panustame edaspidi vaid sellistesse valdkondadesse, mis on seaduse ja omaniku suunistega kooskõlas. See aasta esmakordselt kaevandusmuuseumis toimuval Mägede Hääle üritusel ostame reklaamipinda. Kuna Eesti Energia ei ole Mägede Hääle korraldaja, ei oska me prognoosida, kas see üritus ka järgmistel aastatel toimub,“ rääkis Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk.
Täpsustus:Riigi Kinnisvara ASi sponsorlustegevus on korraldatud vastavalt põhikirjale, mille kohaselt maksab ettevõtte toetust vaid teadus- ja arendustegevuseks ettevõtte tegevusvaldkonnas ning vaid juhul, kui see aitab kaasa tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele.Lootus erandile
Kuusk lisas, et Narva jooksuvõistlust ei ole Eesti Energia toetanud ainult spordiürituse korraldamise vaatenurgast, vaid soovides olla vastutustundlik ja hooliv ettevõtte ning enda brändi ja kuvandit avalikkuses sellisena hoida. „Narva Energiajooks ja terviserajad üle Eesti on olnud väga oluline kanal, mille kaudu saab Eesti Energia kliente kõnetada.“
Narva Energiajooksul korraldava MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi juhatuse liige Mati Lilliallik ütles, et neil on mõningaid mõtteid, kuidas edasi minna juhul, kui tuleb negatiivne vastus aga esialgu loodavad nad siiski, et tehakse kas erand või Eesti Energia suudab ise ära põhjendada, miks on see üritus neile turunduslikult vajalik.
„Oleme seda omavahel arutanud, aga ajakirjandusveergudel me seda ei teeks,“ lausus Lilliallik.
Keda muudatus puudutab?
Pühapäevast 16. juulist kehtib uus muudetud riigivaraseadus, mis ütleb, et riigi äriühing võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes siis, kui see aitab kaasa nende tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele ning raha makstakse teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas. Riigifirma põhikiri peab sisaldama ka toetuste maksmise korda ja annetuste tegemise põhimõtteid, tingimusi, piirsummasid või -määrasid majandusaasta kohta ning otsuste tegemise korda.
Seega ei saa Eesti 29 riigifirmat enam suvalisi populaarseid spordiüritusi ja –alasid enda maine parandamiseks spondeerida. Eestis on praegu küll 31 tegutsevat riigi osalusega äriühingut, kuid nende hulgas on kaks, kus riigil pole otsustusõigust – Levira ja Ökosil. Levira on varem sporti ja kultuuri toetanud, kuid mitte enam 2016. aastal (vt graafik). Eelmisel aastal toetas sporti ja kultuuri 8 riigifirmat.
Ulatuslikud toetused kinni
Selline seadusemuudatuse plaan sündis uue valitsusliidu leppes, seisnedes selles, et riik rahastab kultuuri ja sporti riigieelarvest niigi, kasutades selleks riigi äriühingutest laekuvat dividenditulu. Toetuste maksmise piirsummat vähendatakse 0,5%-le äriühingu kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist.
„Riigi osalusega äriühingute toetuste maksmine on võimalus, mitte kohustus. Kellelgi ei saa olla õigustatud ootust, et selle meetme abil nende tegevust rahastatakse. Kultuuri- ja spordipoliitika valdkondi rahastab valitsus riigieelarve kaudu. Rahastamise otsused teeb valitsus ühiselt: pikemad plaanid iga valdkonna rahastamiseks määratakse kindlaks igal aastal järgmiseks neljaks aastaks koostatavas riigi eelarvestrateegias, mille põhjal valmib ka riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu,“ märkis rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala.
Ka seni oli riigifirmadel lubatud toetada kuulturi- ja spordiüritusi juhul, kui see aitas kaasa firma finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisele. Seda segast ja mitmeti tõlgendatavat põhjendust kasutasid mitu riigifirmat aga pidevalt ulatuslike toetuste maksmiseks. „Rahandusministeerium jõudis toetuste maksmist analüüsides järeldusele, et paljudel toetustel ei ole ettevõtte tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele tuvastatavat mõju. „Kahjuks on toetuste maksmisel esinenud ka korruptsiooni huvide konflikti vormis,” rääkis Sven Sester talvel eelnõu avalikustamise aegu.
„Poliitiline raha“
Klubi Tartu Maratoni juht Indrek Kelk ütles, et riigifirmade otsetoetuste keelamisega jääb oluline summa spordi ja kultuuri rahastamisest ringlusest väljas.
„Kõik need lubadused, et paneme selle võrra riigieelarvest juurde, kindlasti ei päde. Raha jääb lihtsalt vähemaks ja konkurents olemasolevale rahale läheb veel tihedamaks. Elu läheb selles valdkonnas ikka raskemaks,“ lausus Kelk.
Ta ütles, et Tartu Maraton on vaid väga ammustel aegadel Tallinna Sadamalt ühe reklaamilepingu raames toetust saanud. „Me oleme aru saanud, et see on nii poliitiline raha ja meie käed ei ole sinna ulatunud. Poliitilisi ihukaitsjaid pole meil selles vallas kunagi olnud ja seega pole me ka toetuseid saanud.“
Eesti suurte riigiettevõtete ainuke vajadus suurtel spordiüritustel enese reklaamimise järele saab olla Kelgu sõnul ainult oma imago parandamiseks, et rahvaröövija mainet natukenegi vähendada ja näidata, et rahvas saab sellest ka midagi tagasi.
„Kindlasti võistleme ka kultuuriasutuste ja –üritustega, kes on riiklikult oluliselt paremini rahastatud. Me kõik võitleme inimeste vaba aja sisustamise eest. See konkurents on üsna ebavõrdne, vaadates, kes kui palju saab riiklikku toetust ja kes peab ise hakkama saama,“ lausus ta.
Lilliallik märkis, et ka riigifirmadel on ju vaja turundust ja mainekujundust teha. „Lihtsalt see arutu rahaloopimine tuleks ehk ära lõpetada, et kui riigifirma asub Tallinnas, siis ei toeta Valgat või vastupidi,“ lausus ta.
