Juba paarkümmend aastat puuetega laste sportimist toetanud Eesti Eriolümpia MTÜ-l on viimase kahe aastaga kadunud kuhugi üle 500 000 krooni.
Lisaks Eestis peetavatele võistlustele on muidu nii piiratud võimalustega lapsed saanud end võrrelda ja võistelda ka teiste riikide noortega. EEO kauaaegne eestvedaja oli kuni läinud aasta suveni Otepää aktivist ja Otepää suusamuuseumi juhtinud Laive Poska.
Tänavu märtsis toetas hasartmängumaksu nõukogu erakorralisel koosolekul üksmeelselt sotsiaalministeeriumi ettepanekut nõuda tagasi EEO-le antud raha.
Jutt käis 75 000 kroonist, mis maksti välja 2008. aastal Küprosel väikerahvuste jalgpalliturniiril osalemiseks, kuid mis reisifirma VIP Reisid OÜ arvele ei jõudnud. Sama summa aga võeti välja EEO kontolt.
Samuti nõutakse EEO-lt tagasi 11 667 krooni, mis läks kaduma korvpalliturniiril Türgis. Turniiril osalemiseks eraldati 135 000 krooni; 11 667 krooni kulus väidetavalt reisil päevarahadeks, kuid kuludokumente selle kohta ei esitatud.
Segased kulud
EEO rahaasjad läksid väljakannatamatult halvaks läinud aasta suvel. Mitu korda andis erivajadustega lapsi õpetava ja iseseisvale elule aitava Urvaste kooli direktor Kalmer Sarv sotsiaalministeeriumile teada, et EEO-l on raha otsas, üritusi ei saa korraldada ja tekkinud on võlad. «Asi läks nii kehvaks, et südametunnistus ei lubanud enam kõrvalt vaadata,» ütleb Sarv. Spordiüritustest võtsid osa ka tema kooli lapsed.
Sotsiaalministeerium korraldas läinud aasta lõpus aastate 2008–2009 projekte hõlmava auditi ja kõhklusi tuli aina juurde – lisaks hasartmängurahale on kaduma läinud ka raha riigieelarvest. Auditist selgus, et projektides on asjasse mittepuutuvad kulud, projekte pole ellu viidud, puuduvad kuludokumendid või sisaldavad aruanded valeandmeid.
2008. aastal sai EEO riigilt 600 000 krooni, millest tekitab kõhklusi 356 196 krooni kulutamine. Riik ei andnud raha näiteks selleks, et halduskulude arvelt käidaks 75 000 krooni eest konverentsidel Rumeenias ja Ameerika Ühendriikides või et reisidel Türki ja Küprosele võetakse sularahaautomaadist välja 23 000 krooni.
Samuti tekitasid kahtlusi pidevad sularahatehingud Eestis: 2008. aastal võeti sularaha välja iga päev mitu korda päevas, kokku 657 045 krooni.
Läinud aastal sõlmis riik EEOga lepingu samuti 600 000 kroonile, kuid enne puudujääkide ilmsikstulekut oli ministeerium jõudnud välja maksta vaid ühe osa ehk 200 000 krooni. Ent sellestki on kadunud
72 198 krooni.
Näiteks maksti 2009. aasta aprillis lisaks palgale välja 57 000 krooni lisatasu, kuid alust selleks polnud. Jätkusid ka sularahatehingud – jaanuarist aprillini võeti sularaha välja iga päev, kokku 84 000 krooni.
Lapsed ei kannata
Tänavu juunis kuulutas Tartu maakohus välja EEO pankroti. 1. jaanuarist toetab ministeerium erivajadustega laste sportimist Urvaste kooli kaudu 540 000 krooniga.
Eestis on tuhandeid lapsi, kes vajavad eraldi võistlusi. Sel aastal osales näiteks krossijooksus 600 erivajadusega last ja suvemängudel 400 last. Tänavu käidi ka Euroopa eriolümpial Poolas, kust tuldi tagasi kuld- ja hõbemedalitega. Tuleval aastal seisavad ees olümpiamängud Ateenas.
«Ei saa sõnadesse panna, mida niisugused jõukatsumised neile lastele emotsionaalselt annavad,» tõdes Sarv.
Allikas: postimees.ee