Parlamendi põhiseaduskomisjon lükkas täna erakondade rahastamise ja järelevalve süsteemi muutvate ettepanekute kinnitamise taas nädala võrra edasi. Põhiseaduskomisjoni kuuluv reformierakondlane Väino Linde ütles Postimehele, et komisjon jätkab arutelu ettepanekute üle nädala pärast, kuna fraktsioonid ei ole seni jõudnud erakondade rahastamise küsimustes ühistele seisukohtadele. «Kõik möönavad, et süsteemi tuleb muuta paremaks ja läbipaistvamaks, aga kuidas täpselt, selles osas on lähenemisteed erinevad,» nentis ta. Põhiseaduskomisjon on pannud seniste arutelude põhjal kirja esialgsed seisukohad erakondade rahastamise ja järelevalve süsteemi muutmiseks ning juba eelmisel nädalal saadeti need arutamiseks fraktsioonidesse. Seisukohad puudutavad nii erakondadele riigieelarves ette nähtud toetust ja muid tuluallikaid, näiteks annetusi, samuti järelevalvet ja sanktsioone ning valimiskulusid. Nii näiteks peab komisjon vajalikuks avada arutelu juriidiliste isikute annetuste legaliseerimise üle, olles ise selles osas pigem soosiv kui tõrjuv. Juriidiliste isikute annetuste seadustamise korral peaks nende maksmine toimuma komisjoni kinnitusel aga vaid pangaülekandega. Erakondadel on äriühingute annetuste vastuvõtmine keelatud alates 2004. aastast. Siis olid sellise keelu kehtestamise poolt Reformierakonna, Keskerakonna ning toonaste Rahvaliidu ja Res Publica liikmed. Samuti soovib põhiseaduskomisjon seada parteidele tehtavatele annetustele ülempiiri. Kui juba varem on komisjon leidnud, et sularahas tehtud annetuste piir peaks olema 1200 eurot inimese kohta aastas, siis fraktsioonidele saadetud kirjast selgus, et ülempiiri kehtestamist võiks komisjoni hinnangul kaaluda ka ülejäänud annetuste puhul. Lisaks peab komisjon vajalikuks täiendada ja täpsustada keelatud annetuste loetelu ja sisu erakonnaseaduses. Riigieelarves erakondadele ette nähtud toetust tuleks põhiseaduskomisjoni hinnangul vähendada, ehkki endiselt pole selge, mil määral. Komisjon leiab, et toetuse vähendamist tuleks käsitleda koos ettepanekuga siduda toetussumma protsentuaalselt riigieelarve kogumahuga. «Samuti sõltub see erakondade omafinantseeringust ning valimiskampaania kulude piiramisest,» märkis komisjon. Juba varem on komisjon avaldanud soovi jagada eelarvetoetus riigikogu valimistel osalenud erakondade vahel senisest õiglasemalt. Praegu saavad riigieelarvest valimistel saadud kohtade arvule vastavalt toetust parlamendiparteid, kuid ka erakonnad, kes valimiskünnist ei ületanud, aga kogusid vähemalt ühe protsendi häältest. Komisjon tahab muuta kehtivat süsteemi aga nii, et püsivat eelarvetoetust saaksid peale parlamendiparteide erakonnad, kes on saanud riigikogu valimistel 2,5-5-protsendilisele toetusele vastava mandaadi. Täpse protsendi üle jätkatakse arutelu. Samuti pole veel otsustatud, kuidas tuleks toetusraha erakondade vahel jagada. Näiteks võiks komisjoni hinnangul kaaluda mõtet, et pool toetussummast jagatakse kõigi riigikokku pääsenud erakondade vahel võrdselt ning teine pool valimistel kogutud häälte arvule vastavalt. Lisaks toetab komisjon ettepanekut tasaarveldada riigieelarvelistest eraldistest parteide maksuvõlad. Valimiskulude kohta märkis põhiseaduskomisjon, et komisjoni üldsuunis on valimiskampaania kulutusi piirata. Selleks pakkus komisjon välja kaks võimalust: seada valimiskuludele rahaline ülempiir või piirata valimiskampaania mahtu. Muu hulgas võiks komisjoni hinnangul kaaluda mahupiiri või keelu kehtestamist kulukamatele reklaamiliikidele, eeskätt telereklaamile kommertskanalites, või võimalust, et meediareklaami hanke teeb riik. Sel juhul tagataks igale erakonnale, mis valimistel osaleb, võrdne osa reklaampinnast või -ajast. Samuti võiks komisjoni meelest kaaluda kõigile erakondadele ühtsete tingimuste ja võrdsete võimaluste loomist välireklaamiks. Ka võiks komisjoni arvates kaaluda ideed, mille kohaselt telliks erakondade rahastamise järelevalve komisjon valimiskuludele sõltumatu hinnangu saamiseks auditi. Lisaks toetab põhiseaduskomisjon erakondadele positiivse netovara nõude kehtestamist, ehkki selle jõustamiseks tuleks ette näha aastane üleminekuaeg, et parteid jõuaksid oma majandustegevuse ja finantsarvestuse seaduse nõuetega kohandada. Juba varem on komisjon teatanud, et kaalumist vääriks riigikogu valimistel senise kahe kuupalga alammäära suuruse kautsjoni vähendamine, et luua kandidaatidele võrdsemad võimalused. Karistuste osas on põhiseaduskomisjon jõudnud seisukohale, et erakonnaseaduses ette nähtud rahastamisreeglite rikkumise eest tuleb ette näha küll efektiivsed sanktsioonid, kuid kriminaalkaristuse võimalus peaks olema vaid erandjuhtudel kasutatav äärmine abinõu. Riigikogu kaotas võimaluse parteisid keelatud annetuste vastuvõtmise eest kriminaalkorras karistada 2010. aasta novembris vastu võetud seadusega, mis ühtlasi nägi ette erakondade rahastamise kontrolli komisjoni loomise. Muudatuste poolt hääletasid toona Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Keskerakonna ja roheliste saadikud ning vastu oli üheksa sotsiaaldemokraati. Pärast ettepanekute kinnitamist plaanib põhiseaduskomisjon saata eelnõuprojekti viimase lihvi saamiseks justiitsministeeriumile. Erakondade rahastamise süsteemi ülevaatamise võttis komisjon oma tööplaani tänavu juunis.
Allikas: PM Online