PERH-i endiste juhtide kohtuasja teine istung muutus farsiks

Tulisel maratonistungil jäid võtmetunnistajad ütluste andmisega hätta ja haiglajuhtide reisiarved võeti ükshaaval läbi.

Eile jätkus Harju maakohtus Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) endise juhi Tõnis Alliku ja haigla endise IT-juhi Marko Kilgi altkäemaksu protsess. Kuna teiste samas asjas kohtu alla antute – PERH-i toitlustusjuht Anu Vähi ning haiglale pikalt toitlustusteenuseid osutanud P. Dussmann Eesti OÜ ja selle juht Anella Stimmer – asi eraldati avaistungil, võis eeldada, et õhemaks muutunud kohtuasja vaidlus läheb nobedamalt. Läks aga hoopis vastupidi. Kell 10.30 alanud istung jätkus ka pärast seda, kui ajakirjanik kell 19 kohtumajast toimetusse artiklit kirjutama tõttas.

Eile kuulati üle kaheksa tunnistajat, kellest esimesed kuus – viis neist seotud haiglaga ja üks Dussmannist – rääkisid väidetavate altkäemaksu juhtumite kohta justkui üht juttu: PERH korraldas hankeid ja Dussmann võitis. Kui ühel sügisel tekkinud PERH-i arvete tasumise probleem kõrvale jätta, oli haigla ja firma koostöö hea. Firma korraldas haigla juhtidele kliendiüritusi, muu hulgas välisreisi Saksamaale Oktoberfestile. 2014. aastal haigla ja firma koostöö lõppes, sest PERH ehitas oma köögi ja otsustas raha kokkuhoiu eesmärgil ise patsiente toitlustama hakata.

Paljut pole enam meeles

Kuuest tunnistajast ei öelnud ükski midagi, mis vähimalgi määral viitaks, et haigla juhid rikkusid Dussmanni korraldatud kliendiüritustel käies mõnd seadust. Neid nimetati tavapärasteks kliendiüritusteks, mida tehakse kogu Euroopas. Üks endine haigla juhatuse liige ütles lausa, et uue tehnoloogia kohta on keeruline infot saada ja säärased üritused on sageli selleks ainus võimalus. Ent sedagi põhimõttel, et haigla maksab üritustel käinud juhtide kulud ise.

Eilse istungi peategelasteks kujunesid kaks viimast tunnistajat, keda kuulati üle kelmuse ja omastamise tõendamiseks. Need olid kannatanu ehk IT-firma Helmes suuromanik Jaan Pillesaar ja Helmese koostööpartneri Ideascape OÜ omanik Andres Kukk. Pillesaar, kes väitis, et alla 50 000-eurosed arved tema lauale ei jõua ja lepinguid, mida ta iga päev allkirjastab, ta läbi ei loe, jäi enamikule küsimustele vastamisega hätta. Ometi paistis ta olevat veendunud, et haigla juhtide reisiarvetega, mida tema firma teadlikult maksis, tekitati neile kahju, sest tööreisid olevat hiljem osutunud puhkusereisideks.Siiski möönis üks tunnistaja, kellele tehti tollal samuti ettepanek Oktoberfestile sõita, et loobus reisist, sest tahtis vältida meelevaldsete seoste loomist. Ometi oli temagi enne öelnud, et sellistel välisreisidel tuleb käia uue tehnoloogiaga kursis olemiseks. Selle väite peale hakkasid juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ja kohtunik Külli Iisop naerma, sest ei saanud aru, kuidas Oktoberfestil tehnoloogiaga tutvutakse.

Ka Kukk, kes arvetega otseselt kokku puutus, ei osanud enamikule kaitsja küsimustele vastata, sest küsimused puudutasid aastate taguseid arveid, mille üksikasju ta enam ei mäletavat. Kaitsja üritas tõendada, et reiside käigus, mille eest firma maksis, müüsid haigla juhid haigla ja IT-firma ühiselt arendatud tarkvara ning selle kohta oli neil kokkulepe. Kuigi Kukk ühtegi vettpidavat vastuargumenti ei pakkunud, oli temagi kindel, et neid peteti.

Kohtuasi jätkub esmaspäeval, 24. aprillil. Ilmselt ei kuulata süüdistatavaid üle ka järgmisel istungil.Kaitsja kasutas olukorda ära ja soovis iga vaidlusalust arvet eraldi arutada. Kuna tunnistaja ristküsitlust ei saa pooleli jätta, veniski istung õhtusse. Pikk kohtuistung läks korduvalt niivõrd tuliseks, et kaitsja ja prokurör tõusid püsti ning karjusid teineteise peale justkui külamehed poe taga.
Riigiprokuratuur süüdistab PERH-i endist juhti Tõnis Allikut korduvas altkäemaksu (teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi nimetati seda pistiseks) võtmises. Süüdistuse järgi sai Allik haigla hankeid võitnud P. Dussmann Eesti OÜ-lt vastutasuks mitu korda käia ettevõtte kulul Saksamaal üritusel Oktoberfest. Peale selle süüdistab prokuratuur Allikut ja haigla IT-juhti Marko Kilki kelmuses ja omastamises, sest nad käisid PERH-ile infosüsteemide arendustöid teinud Helmes AS-i kulul ja ettevõtte teadmata peale lubatud tööalaste välisreiside koos pereliikmetega ka puhkusereisidel.