Maineka Soraineni advokaadibüroo juristid ja Tallinna linnapea Taavi Aas märkisid eelmisel nädalal korruptsiooniennetuse uut kava tutvustades, et Tallinnal on võimalus teistele omavalitsustele eeskuju näidata, kui tehakse ära rohkem, kui korruptsioonivastane seadus otseselt nõuab.
Soraineni büroo vandeadvokaadid, kes olid Tallinna linnavalitsuse tellimusel pikalt uurinud korruptsiooniohtlikke kohti linna valitsemisel, ei leidnud suuremaid puudujääke. Korruptsioonivastase seaduse silmis on kõik korras. Küll möönsid tippjuristid tuntud tõde, et kõike, eriti suuri süsteeme nagu linnavalitsemine, annab alati läbipaistvamaks muuta. Kuigi kõigi korruptsiooniriskide maandamine on paljuski illusoorne eesmärk, annab raeasutusi veelgi tõhusamalt korruptsioonikindlaks muuta, leidsid nad.
Erilisi üllatusi ei ilmnenud
Eelmise aasta mais pandi Tallinna linnavalitsuses kokku linna korruptsioonivastase strateegia väljatöötamise töörühm eesotsas linnasekretär Toomas Sepaga. Töörühmale sättis omakorda linna tellimusel õla alla advokaadibüroo Sorainen.
Täpsemalt öeldes alustas Soraineni advokaadibüroo majandus- ja korruptsioonikuritegude ennetamise meeskond linna asutustes uurimist, kuidas korruptsiooni ennetatakse ja mida võiks selles osas paremaks teha. Tegemist on majandus- ja korruptsioonikuritegude tõrje alal Eesti kõige vilunumate juristidega. Nad on nõustanud ka Tallinna Sadama ümberkorraldamist pärast seal ilmnenud korruptsiooniskandaali. Linna asutustes tegutsenud uurimus- ja analüüsigruppi juhtis kogenud seadusemees, vandeadvokaat Norman Aas, endine pikaaegne riigi peaprokurör ja justiitsministeeriumi kantsler.
Möödunud nädalal esitles Soraineni meeskond linnavalitsemise korruptsiooniriskide uuringu tulemust koos olukorra täiustamise 37 ettepanekuga. Ilmnes, et korruptsioonitõrjel suuremaid vigu, nagu ka mingeid konkreetseid korruptsioonijuhtumeid, ei leitud. Eestis reguleerib korruptsiooniennetust seaduse tasandil eelkõige korruptsioonivastane seadus (KVS), mis seab omavalitsustele kindlaid kohustusi.
Linna süsteem on Eesti mõistes suur, hõlmates suurusjärgus 20 000 töötajat. Linna eelarve on ligi 800 mln eurot ning paljud linnaasutused paiknevad erinevate huvide ristteel. Rohkesti on mängus vara ja hankeid. Seega polnud Soraineni ülesanne töö mahukuse mõttes kaugeltki kergete killast. Juba alguses sõlmisid linnavõim ja Soraineni juristid kokkuleppe, et linnaametnikud suhtuvad advokaatide töösse võimalikult avatult.
Tallinna linnapea Taavi Aas ütles pärast Soraineni uuringu tulemuste selgumist: ühtepidi ei arvanud linnavalitsus juba siis, kui mullu mais-juunis rahvusvahelise ja maineka Soraineni advokaadibürooga auditi kokku leppis, et ilmneb erilisi üllatusi. Korruptsiooni ennetamisega on linnas kogu aeg tööd tehtud. Iseasi, kas oponendid on sellesse uskunud.
Tallinnalt nõutakse rohkem
"Nüüd saime kinnituse väljastpoolt, et jah, me oleme tõepoolest korruptsiooni ja selle riskide väljajuurimisega tegelenud, ja keegi ei saa väita, et me ei ole seda tööd teinud," rääkis Aas. "Teisalt aga – kuna meil oli algusest peale kokkulepe, et oleme täiesti avatud, siis ei saanud ju välistada, et ilmneb mõni üllatus, sest linna süsteem on suur. Aga mul on heameel, et sellist üllatust ei tulnud."
Oluline osa Soraineni ettepanekutest, kuidas linnavalitsemist ringkäenduse-vastasemaks muuta, käsitlesid JOKK-olukordadest hoidumist.
Näiteks on volikogu liikmed linna äriühingute nõukogudes lubatud, aga nende määramine ei pruugi väljapoole alati aus paista. Oluline, et mingi toiming ei oleks mitte ainult seaduse mõttes korrektne, aga ka näeks välja korrektne. "Kuigi kõikide korruptsiooniriskide maandamine on paljuski illusoorne eesmärk, on üheks suuremaks riskiks korruptsiooniennetuse vaates see, kui tegelik elu ja kirjapandud reeglid lahknevad," väitsid juristid aruandes. Seetõttu taandubki üsna palju tippjuhtide endi moraalile ja eetikale.
Vandeadvokaat Norman Aas märkis, et kuigi olukord korruptsiooni vallas on viimasel paaril aastal tunnetuslikult oluliselt paranenud, on probleemiks jätkuvalt mineviku taak, mis tekitab umbusku tegeliku mentaalse muutuse vastu linnavalitsemises. "Seetõttu oli üldine ootus, et Tallinn ei piirduks korruptsiooniennetuse puhul vaid seaduses nõutud miinimumiga," väitis Norman Aas.
Nii Soraineni juristid kui linnapea Taavi Aas olid ühel meelel, et Tallinnal on võimalus teistele omavalitsustele eeskuju näidata, kui tehakse korruptsiooni ennetamisel ära rohkem, kui seadus otseselt nõuab.
Ühe olulise muudatusena näeb uus korruptsioonivastane strateegia ette linna äriühingute ja sihtasutuste nõukogude depolitiseerimise. Sellest lähtuvalt ka linna kõrgemate ametiisikute valikukomisjoni apoliitiliseks muutmise.
"Seal on väga suur hulk raha ja tegevusi," rääkis üks Soraineni töörühma liikmetest, vandeadvokaat Carri Ginter linna äriühingutest. "Ja sinna tuleks kaasa haarata kompetentsipõhine juhtimine ning kaotada ära linna poliitikutele lisa teenimise võimaluse vorm. Tegelikult võid tekitada palju kahju, kui istud volikogu liikmena, poliitikuna linna ettevõtte nõukogus, aga ei tea, mida sul tegelikult tuleb teha. Võib tekkida suur kahju: ettevõttes võivad aset leida vargused jne, aga nõukogu liige ei pruugi osata neid märgata, sest ta ei oska lihtsalt juhatuse liikme tegevuse üle valvata."
Soraineni juristid tõdesid samuti, et sageli peitub omavalitsustes probleem pigem teadmatuses ja väheses haldussuutlikkuses kui tahtlikus korruptiivses väärkäitumises. Advokaat Carri Ginter nimetas näitena lihtsa inimliku faktori, mis ilmnes kasvõi Jõuluturu korraldamisel: "Kui sul on linna teenusepakkuja, kellega sul on olnud head suhted ja kes sulle meeldib, siis kas sa uurid, kas sa tohid temaga lepingut pikendada? Meie saime ainult öelda, et ei tohtinud pikendada."
Sundparteistamist ei leitud
Tallinna linnavalitsemise korruptsiooniriskide uurimisel anti võimalus linnaametnikel teatada, kas nad on märganud endi tööalal midagi seadusvastast. Leidus ka mõni teataja, kuid ilma konkreetsuseta.
"Ütlesime küll, et lähme vaatame sinna kivi alla, aga ühegi kiviga jällegi tagasi ei tuldud," rääkis Ginter. "Konkreetset signaali me õigusrikkumisest ei saanud, samas leidsime linna dokumentidest momente, mis vääriksid tähelepanu. Linnapea ja linnasekretär olid meie järeldustega päri, ja ega meie eest ei peidetud neid kohti, millele me näpuga osutades tähelepanu juhtisime. Jõuluturu näide on siinkohal hea, sest kui linn polnud hanketingimusi täitnud, siis olnuks mugavam seda meie eest peita."
Ginter märkis ka, et suure üllatusena ei ilmnenud linnaasutustes sundparteistamist, kuigi tema kõrvu olid varem jõudnud viited sellele.
Mai lõpuks peaks nüüd linnavalitsuses valmima tegevuskava, kuidas Soraineni advokaatide nõuandeid linnaasutuste töös ellu viia. Tallinna linnapea Taavi Aasa sõnul on nüüd tehtud praktiline kingitus kõigile Eesti omavalitsustele, sest korruptsioonitõrje analüüsi soovitused on universaalselt rakendatavad kõigis Eesti omavalitsustes.
Taavi Aas märkis, et mitmed meetmed on juba töös. Näiteks juhend linnameediale valimiste neutraalseks kajastamiseks. "Usun, et kõik on tähele pannud, et nendel valimistel said valimiste valvurid suhteliselt vähe tööd. Ma ei tea ühtegi märkust linnameedia kohta. Need (Soraineni uuringu) osad, mis puudutavad neutraalset ajakirjandust, on ellu viidud."
Tallinn võiks olla esimene omavalitsus, kes võtab ametisse siseaudiitori
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Carina Paju arvates tuleks linnal nüüd pühenduda korruptsioonivastaste soovituste ellu-rakendamisele ja tõhusaks abiliseks oleks siin siseaudiitori ametikoha loomine.
Carina Paju ütles, et temale jättis Soraineni advokaatide uuring korruptsioonitõrje alasest olukorrast Tallinna linnaasutustes positiivse mulje: "Paistis, et linn tagas ligipääsu vajalikule informatsioonile, mis omakorda näitab, et soovitakse paremaks muutuda."
Tema arvates võis pidada oluliseks näiteks Soraineni büroo konsultantide antud soovitust, et linn peaks ära tegema rohkem, kui korruptsioonivastane seadus omavalitsuselt otseselt nõuab. See aitaks ära hoida nn JOKK-situatsioonid, mis õõnestavad usaldust avaliku võimu vastu.
"Siinkohal on oluline just juhtkonna eeskuju ja pühendumus näitamaks, et JOKK pole OK. Vaid läbi tegude saab juhtkond näidata, et uuringust tulenevad ettepanekud ei jää riiulile niisama paremat aega ootama," kommenteeris Paju.
Hea ja vajaliku soovitusena tõi Paju välja kõrgete ametiisikute ja linnale kuuluvate äriühingute nõukogude depolitiseerimise: nõnda nagu riigi äriühingute puhul, võiks määrata nõukogudesse liikmeid apoliitiline nimetamiskomitee.
"Lisaks pean ma oluliseks soovitust, et Tallinna valitsemise sisekontrolli süsteemiga käiks kaasas ka siseaudiitori ametikoht," märkis Paju. Kui sisekontrolli moodustavad linnavalitsusse tööle palgatud asjatundjad, siis siseaudiitori töökoha peaks Paju sõnul looma otseselt volikogu. Tegemist oleks seega linna tegevvõimust sisuliselt sõltumatu järelevaataja või kontrollijaga, kes on aruandekohuslane volikogu ja linnapea ees, kuid kelle ressurssidesse, tulemustesse ja tööplaani puutuvaid otsuseid teeks volikogu. "Selline institutsioon seisaks otseselt "omanike" ehk siis kodanike huvide eest," ütles Paju.