“Väga ropp fakt.” “See asi lõhnab halvasti.” “Selline oligi Undresti hind.” Need kolm tsitaati ütlesid kolm erinevat riigikogu opositsioonierakondadesse kuuluvat saadikut, kui Saarte Hääl neilt Mõntu sadama süvendamise rahastamise kohta aru päris. Ükski neist ei teadnud neljapäeval, mis kaalutlustel eraettevõtet kavatsetakse toetada.
Mõntu sadam kuulub ettevõtja Mihkel Undrestile, kes astus suvel Keskerakonda, valiti oktoobris 290 häälega Saaremaa valla volikokku ja on nüüd ehitus- ja keskkonnakomisjoni esimees.
“Kui Saaremaale tuleb suurem lennuk, kolmas suur praam, maavalitsuse hoone Saaremaa vallale jne, kas see on ka “Undresti hind”? Polegi nii väike, kui keegi niimoodi seda näeb,” nentis Mihkel Undrest.
Intrigeeriva rea leidis Saarte Hääl riigieelarve seletuskirja 156. leheküljelt. Ott Heinapuu rahandusministeeriumist selgitas, et summa on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eelarves. Saarte Hääl küsis, kelle ettepanekul süvendamistoetus eelarvesse kirjutati, MKM-i avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda seda ei öelnud. Ruuda selgitas, et riik toetab eraettevõtlust mitmel moel ja seda, millise täpsusega on riigieelarves kajastatud investeeringu- või muud toetused, otsustatakse juhtumipõhiselt. “Kas toetus läheb otse mõnele ettevõtmisele või läbi ameti, sihtasutuse, ei mängi rolli. 2018. aasta eelarves on üksikobjektina kirjas näiteks ka Arvo Pärdi keskus. 2017. aasta eelarves oli näiteks otsetoetus Lilleküla staadionile,” täpsustas Ruuda.
Ta kinnitas, et Mõntu sadam on Saaremaale väga oluline ning MKM peab oluliseks Eesti regionaalse arengu toetamist. Aastatel 2005-2008 toimis laevaliin Mõntu ja Ventspilsi vahel, millel oli positiivne mõju Saaremaa turismisektorile. “Sadama süvendamine ja korrastamine on eelduseks, et Saaremaa vald saaks pidada läbirääkimisi Ventspilsi linnaga liini taaskäivitamiseks,” lausus Ruuda.
“Pläma!” ütles selle peale riigikogu liige, endine rahandusminister Jürgen Ligi. Ta rääkis, et selline rahaeraldus ei vasta riigirahanduse põhimõtetele ega reeglitele. “Aga on täiesti reeglipärane selle poolest, et Keskerakonna mõte on alati oma liikmete toetamine ja häälte ostmine maksumaksja raha eest,” märkis Ligi. Ta lisas, et riigieelarvesse satub apoliitilisi üksikobjekte, kuid Pärdi keskus või Lilleküla staadion ei kanna parteide märke. Selliseid toetusi saab kaaluda näiteks EAS, mitte valitsusparteid eelarvest.
“Pidevad avaliku raha laevad ühte nii tühja sadamasse vähemalt näeb välja nagu korruptsioon. Kui Mõntu tõesti riiklikult oluline on ja eraomanik teda majandada ei suuda, peaks riik tegema ostupakkumise, aga ta pole seda,” tähendas Jürgen Ligi.
Võimaliku Läti-suunalise laevaliikluse alustamise osas tehakse praegu uuringut, mille tulemused selguvad kuu aja pärast.
Uuringuprojektiga tegeleva Saarte koostöökogu nõustaja Ivar Ansper ütles, et ei ole riigieelarvesse sätitud rahaga kursis. “Kaudselt on olnud juttu, et on vaja otsida vahendeid, kuid et midagi on juba kirja pandud, tuleb uudisena.”
“Absoluutselt ei ole [kursis],” kinnitas Saaremaa vallavanem Madis Kallas. “Väga hea, kui riik on leidnud, et nad aitavad kaasa, et see liin kunagi avatakse.”
Kallase sõnul on vaja esmalt teada saada liini tasuvusanalüüs, sest ilma dotatsioonita see vastu ei pea. “Kas on vaja 200 000, 400 000, pool miljonit, mis iganes summa aastas. Siis Saaremaa vallavolikogu saab otsustada, kas see raha on selle jaoks õigustatud või mitte.”
Samuti selgub uuringust, mis laevad ja millise intervalliga sõitma peaksid. Ivar Ansper lisas, et kaalumisel ei ole ainult Mõntu–Ventspils, vaid alternatiivina ka Roomassaare–Riia. “Aga sinna võib
pakkuda veel mingeid muid variante Saaremaa ja Läti vahel.”
Undresti erakonnakaaslane, samuti Saaremaa vallavolinik Enn Eesmaa ütles, et teab Mõntu sadamale raha andmise plaanist, sest on eelarve projekti lugenud. Eesmaa sõnul on Ventspilsi laevaliini mõte mitmete inimeste arust perspektiivne ja sestap on koalitsioon eelarvesse raha ette ka näinud.
“Ma ei ole kahtlemata selles küsimuses ekspert, aga kui kirjutasime oma programmi Saaremaa valimisteks, panime sinna selle sisse, sest meie edukas kandideerija Mihkel Undrest on suuresti seotud selle idee ja projektiga,” rääkis Eesmaa.
Mihkel Undrest ütles, et ei ole kindel, kas 400 000 on tulemas, kuid tõesti on lubatud abi Ventspilsi liini jaoks. “On konkreetselt selle liiniga seonduvad asjad plaanis, sealhulgas ka süvendamine. Süvendamine on kallis töö,” kinnitas Undrest. Praegu on sadam viis meetrit sügav ja kui praam peaks olema kuuemeetrine, tuleb faarvaater tema sõnul korralikult ära süvendada.
“Aga ka uus aparell on vaja teha. Praegu on lihtsalt betoonkai. Tuleb teha selline, et saab tõsta vastavalt praamile, nagu on Kuivastus ja Virtsus,” selgitas Undrest. Ta kinnitas, et on liini taastamise osas optimist. “Täna on Saaremaa suur vald kindlasti nõus toetama omalt poolt seda liini rahaga. See raha ei ole nii suur,” osutas ta.