Parlamendi põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste avaldas lootust, et komisjonil õnnestub erakondade rahastamise süsteemi ja järelevalve teemalised ettepanekud eelnõuks vormida oktoobri lõpuks. Maruste ütles Postimehele, et põhiseaduskomisjon otsustas täna edasise arutelu alla võtta vaid need ettepanekud, mille on eraisikud ja institutsioonid esitanud komisjoni üleskutsele vastavalt erakondade rahastamise ja järelevalve süsteemi muutmiseks. Ülejäänud ideed, mis puudutavad näiteks erakondade asutamist või valimissüsteemi, otsustati tema sõnul kõrvale jätta. «Vastasel juhul tähendaks see väga suure tüki ettevõtmist, mida me ei suuda läbi hammustada ja piisavalt kiiresti edasi minna. Otsustasime kontsentreerida oma tähelepanu sellele, mis puudutab erakondade rahastamist ja järelevalvet,» ütles ta. Maruste sõnul jätkab komisjon rahastamissüsteemi muutmise arutelu 25. septembril ning arutelu juurde on justiitsministeerium lubanud esitada ka ülevaate, kuidas on erakondade rahastamine ja selle kontroll korraldatud mujal maailmas. Ta avaldas lootust, et osapooli rahuldava ja probleeme lahendava tulemuseni jõuab komisjon oktoobri lõpuks, et siis vastav eelnõu riigikogus algatada. Põhiseaduskomisjonile on oma ettepanekud saatnud riigikontrolör Mihkel Oviir, õiguskantsler Indrek Teder, endine õiguskantsler Allar Jõks, Tartu ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise, Tartu ülikooli riigiteaduste instituut, poliitikauuringute keskus Praxis, erakondade rahastamise järelevalve komisjon, ühing Korruptsioonivaba Eesti ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit. Samuti on oma arvamuse esitanud Isamaa ja Res Publica Liit, Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, riigikogu demokraatide ühendus, mittetulundusühing Vaba Isamaaline Kodanik, Konservatiivne Rahvaerakond, Eestimaa Rohelised, Kristlikud Demokraadid ja Iseseisvuspartei ning lisaks ka Eesti Maailmavaate Sihtasutus ja Lilleküla selts. Kõige rohkem ettepanekuid on põhiseaduskomisjon saanud selle kohta, kuidas muuta erakondade riigieelarvelist rahastamist, kuid mitmed eksperdid ja poliitikud on soovitanud piirata ka kampaaniakulusid, lubada juriidilistel isikutel taas erakondadele annetada ning keelatud annetuste vastuvõtmine ja andmine kriminaliseerida. Valdavalt riigikogus esindamata erakonnad soovisid kaotada või vähendada ka valimiskautsjonit ja viieprotsendilist valimiskünnist ning alandada erakonna liikmepiiri.Allikas: PM Online