Eile teatas Arengufond, et investeerib riskikapitalist Allan Martinsoni osalusega veebikeskkonda Inner Circle, mis määratleb ennast infomüravaba Facebookina, ning et asutajate meeskond kaasas Arengufondi kõrval erasektori investoritena Teet Jagomägi juhitava ASi Regio ja Raivo Vare juhitava Live Nature Eesti OÜ. Kindlasti ei piisa Raivo Vare positsioonis inimesele üksnes sellest, et ta läbinisti aus on, ta peab ka läbinisti aus välja paistma. "Mida!" hüüatas kindlasti seepeale nii mõnigi Äripäeva lugeja. "Kuidas saavad Arengufondiga seotud isikud iseenese firmasse fondist raha küsida?" Arengufondi investeering ulatus 1,4 miljoni kroonini. Iseenesest väike summa. Kuid mis meile ei meeldi, on see eile tekkinud mulje, et Arengufondist raha saamiseks pead sa tundma vajalikke inimesi või lausa neile oma ettevõtmises osalust pakkuma. Sest nii Teet Jagomägi kui ka Raivo Vare on Arengufondiga tugevalt seotud. Jagomägi on fondi juhatusele uusi investeerimisobjekte soovitava sõltumatu investeeringute ekspertkomitee liige, Vare aga fondi nõukogu esimees. Vare rääkis eile, et Arengufondi protseduurid ei võimalda nõukogul investeerimisotsustes osaleda. "Ma ei osale äriotsuste tegemisel ei Arengufondi- ega ka firmasiseselt, v.a üldkoosolekutel. Ma olen n-ö passiivne investor," ütles ta. Jagomägi viitas aga Eesti väikesele ühiskonnale, kus kõik on omavahel sõbrad, sugulased või koolikaaslased. Tõsi, see on tõesti Eesti probleem, et tahes-tahtmata satub vähegi aktiivsem inimene varem või hiljem mõne sugulase või tuttavaga äri ajama. Ning alati ei pruugi need tehingud eetilised näida. Mis meid siis antud loo juures häirib? Miks ei või Arengufondiga seotud isikud oma isiklikust või oma firma rahakotist investeeringuid teha? Punkt 1. Kui Vare ja Jagomägi tutvusid Siseringi dokumentidega ning tegid oma investeerimisotsused juba mitu kuud enne Arengufondi eilset otsust, siis kas võib olla, et mehed tegid oma investeeringud omi ametipositsioone isikliku kasu eesmärgil ära kasutades? Ning kas nad arvestasid oma investeerimisotsuseid tehes asjaoluga, et ettevõttesse tuleb Arengufondi raha? Sest Arengufondi investeering andis ettevõtmisele ju jõudu ja ressursse juurde ehk Vare-Jagomägi isiklik investeering muutus väärtuslikumaks. Uskuge, me tõesti ei taha uskuda, et Arengufondist investeeringu saamiseks on vaja mõnele asjapulgale osalus anda, see oleks liiga labane. Punkt 2. Kindlasti ei piisa Raivo Vare positsioonis (ta on ka Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees) inimesele üksnes sellest, et ta läbinisti aus on, ta peab ka läbinisti aus välja paistma. Punkt 3. Kuidas on võimalik, et Vare minevikus on säärane juhtum juba olemas - nimelt oli ta erastamisagentuuri nõukogu liige ajal, mil tema pikaajaline tuttav, alluv ja tulevane äripartner Rein Koov erastas Narva Elektrivõrgud? Mõni aasta hiljem ostis Vare 2 miljoni krooniga poole ettevõttest, mille väärtus ulatus kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Puhas juhus?
