Kristen Michali ja Reformierakonna rahasaaga võimalikud lahenduskäigud

Seitse tundi kestnud ülekuulamine andis jõulise sõnumi. Omaette sõnumi saatis ka Michali advokaadina kaasa tulnud Aivar Pilv. Kui jääbki sõna sõna vastu, on Michalil kindlasti palju parem platvorm. 

 

 

Eile algas järjekordne peatükk Reformierakonna rahastamis­skandaalis, mille pani maikuus veerema endine riigikogu liige Silver Meikar. Ta väitis oma artiklis, et on annetanud parteile kokku umbes 7300 eurot raha, mis ei olnud tema oma, annetust keelitas teda tegema praegune justiitsminister Kristen Michal ja raha andis ümbrikus Kalev Lillo.

 

Eile kutsuti mõlemad ka lõpuks keskkriminaalpolitsei majja ütlusi andma. Lillo saatis pärast ütluste andmist välja teate, milles mingeid uusi fakte ei tulnud, minister Michali veidi enne kella kolme alanud ülekuulamine kestis seitse tundi ning õhtupimeduses minut enne kella kümmet väsinud ilmel koos advokaat Aivar Pilvega politseimajast väljunud Michalilt kommentaari saada ei õnnestunud.

 

Prokuratuuri pressiesindaja Katrin Lunti sõnul tunnistati Michal ja Lillo nüüd kahtlustatavateks. „Kahtlustuse esitamiseks peab olema piisav alus ja käima menetlustoimingud. Meikari artikkel on siin piisavaks aluseks ja ülekuulamisprotokoll menetlustoiminguks,” kommenteeris Lunt.

 

Erakondlik surve

 

Aga tegelikkuses ei tea avalikkus veel, kui mitut episoodi see uurimine hõlmab. Eesti Päevaleht pakub arvestades asjaosaliste seniseid ütluseid välja kolm võimalikku suunda, kuhu skandaal võiks edasi areneda.

 

Siiani on justiitsminister Michali retoorika olnud ühene – tagasiastumisega tunnistaks ta oma süüd ja ei ole mõistlik iga ajakirjanduses ilmunud artikli peale kohe ministrikohast loobuda. Teda toetavad selle mõttega mitmed poliitikud, viimati esines sellise mõttekäiguga näiteks Michali erakonnakaaslane, endine riigikohtunik Rait Maruste.

 

Küll aga on siin komistuskoht. Seni ehk olümpiamängude ja suve kaitsvat varju lootnud reformierakondlased ei arvestanud sellega, et keskkriminaalpolitseil kahtlustatavate ülekuulamiseni jõudmiseks niivõrd kaua aega kulub. Kuidas prokurör Heili Sepa arutluskäik siin toimis, teab rääkida vaid tema ise. Aga nüüd on korraga teema taas uuesti üles kistud ja see häirib kõiki Kristen Michaliga ning Reformierakonnaga seotud algatusi.

 

Seetõttu on üks võimalik stsenaarium erakonnasisene surve tagasiastumiseks hoolimata Michali enda tõrksusest seda teha. Ajakirjandus ei võtnud vedu peaminister Andrus Ansipi täiesti absurdselt ajastatud lastetoetuse teemast, erakonna sees on keeruline rääkida muudest eetilistest teemadest ka riigikogu suunal. Kokkuvõttes: varjatud rahastamise eitamine jääb varjutama kõiki algatusi.

 

Eesti Päevaleht pakub, et üks variantidest on Michali tagasiastumine, ehk mitte otseselt selle küsimuse pärast – kuid ehk leitakse mingi vähem vastuoluline teema, mille tõttu saaks puhaste kätega lahkuda. Sel juhul oleks Michalil võimalik ka järgmistel valimistel suurt comeback’i teha.

 

Uurimise ja politsei sund

 

Eilne ülekuulamiste voor keskkriminaalpolitseis jõudis kätte pärast mitmekuist ootamist ja oli üllatav, kui hommikul sammus enne Lillot ja Michalit samasse majja sama uurimise raames tunnistusi andma parlamendiliige Taavi Rõivas. See oli käik, mida suutis ennustada kõige paremini ehk teatri NO99 kokkukirjutatud „Reformierakonna juhatuse koosolek”. „Rõivas ei tunne mängu. Ja ta on närvis. Aprillis 2010 viis ta kolm päeva pärast Meikarit erakonnale 25 000 krooni. Ta teab, et varsti hakatakse seetõttu ka teda küsitlema,” oli etenduse tekstis kirjas.

 

Muidugi kinnitas Rõivas, kes on mitmel korral varem rääkinud, et tema annetused on kõik jälgitavad, ka eile hommikul ajakirjanikele, et tema varjatud annetustest midagi ei tea. Küll aga jäi eile õhku küsimus, kui mitu ja kelle nimed olid kahe kuu jooksul erinevad tunnistajad prokuratuurile öelnud.

 

Tundub, et neid nimesid oli palju, sest enne kella kolme Tööstuse tänaval asuvasse kriminaalpolitsei majja koos tippadvokaat Aivar Pilvega jõudnud Michal lahkus sealt pärast lausa üllatuslikku seitsmetunnist ülekuulamist.

 

Igaks juhuks tuletame siinkohal meelde: Silver Meikar tunnistas oma artiklis, et toetas kuuel eri korral erakonda tundmatut päritolu rahaga. Tartu reformierakondlane Kristjan Karis tunnistas, et on samuti toetanud erakonda rahaga kellegi teise nimel – seega avalikkuse jaoks oli tegemist ikkagi anonüümse toetajaga. Mõned juhtumid on veel õhus, kuid pole konkreetsed. Aga seitsme-kaheksa annetuse kohta on seitsmetunnine ülekuulamine selge liialdus.

 

Seega võib teiseks stsenaariumiks olla variant, et ükskõik, kas Michali teada või teadmata, on tegelikult Reformierakonnal niivõrd palju keelatud annetusi, et enda kaitsmiseks tuleb tal ministriametist taanduda.

 

Omaette mitmeti tõlgendatava sõnumi saatis ka advokaadina kaasa tulnud Aivar Pilv, kelle viimaste aastate suurimat meediatähelepanu saavutanud juhtumid on seotud Villu Reiljani, Elmar Sepa ja Andrus Veerpalu kaitsmisega.

 

Taavet ja Koljat

 

Kuid kõige tõenäolisemaks versiooniks on siiski viimastele aastatele omane: ühe mehe sõna teise mehe sõna vastu, kus lõppeks keegi ei vastuta. Siin ei pruugi kehtida tüüpiline Taaveti-Koljati stsenaarium, kus avalikkus toetab pigem nõrgemat (loe: Meikarit).

 

Silver Meikar on püüdnud pärast oma artiklit üha vähem oma väiteid kommenteerida, eriti arvestades Reformierakonna rünnakuid tema isiku ja ambitsioonide pihta. Seega on ta andnud initsiatiivi Michali poolele, kes saab pidevalt rääkida sellest, et on teinud enda teada kõike õigesti, kuid miskipärast otsustas Meikar ikkagi musta raha parteile annetada.

 

Nii juuni- kui ka juulikuistest erakondade toetusreitingutest on näha, et selle paar kuud kestnud skandaali tõttu on hüppeliselt kasvanud parteides pettunute hulk, kes praegu ei hääletaks enam mitte ühegi Eesti erakonna poolt. Viimati alles eile oli näha, et Reformierakonna reiting oli kasvanud rekordkõrgeks, kuid seda just nende arvel, kes poliitikas üleüldiselt pettunud on.

 

Sellest saab välja lugeda, et erakonna toetajaskond on olulisel määral koondunud reformikate retoorikat toetama ning pigem nähakse meedia ja üksikute vastaste ütlusi soovina määrida partei mainet.

 

Miskipärast ei suutnud eile ka opositsioonierakonnad oma jõude mobiliseerida, et anda Michali ehk siis kogu koalitsiooni vastu lisanduvat tulejõudu. Igatahes võib ühe stsenaariumina ennustada, et süüdistuseni asi ei jõua ja pigem lõpetab prokuratuur kuriteo koosseisu puudumise tõttu menetluse. Küsimus jääb siis, kelle me parteipoliitika usalduskriisi eest vastutusele võtame. Kas Michali või Meikari? 

 

 

PANE TÄHELE

 

Mis seisus juhtum on?

 

Kalev Lillo ja Kristen Michal kutsuti eile ülekuulamisele, mille käigus said nad tutvuda kahtlustuse sisuga. Riigiprokuratuuri teatel kahtlustatakse neid majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumises, mille eest karistatakse süüdimõistmisel rahalise karistusega.

 

Sisuliselt oli kahtlustuse esitamine vaid formaalsuse küsimus, sest Lillo ja Michal olid kahekesi Silver Meikari artiklis ära nimetatud kui inimesed, kes vahendasid tundmatut päritolu raha. Ehk teisisõnu: kui juba uurimine algatati ja nemad üle kuulati, tuli nad juba pea automaatselt kahtlustatavateks nimetada.

 

Meikar ja ka eile ütlusi andmas käinud Taavi Rõivas on samas menetluses tunnistajad. Kui palju tunnistajaid prokuratuur üldse näinud on, ei taheta praegu veel välja tuua.

 

Sisuliselt on kahtlustuse sisuga tutvunud nüüd nii Lillo kui ka Michal, nemad võivad seda ka kommenteerida.

 

Prokuratuur täpsemaid detaile ajakirjandusele ise avaldada ei soovinud. „Praeguses menetlusetapis on prokurör otsustanud, et ta ei avalda kahtlustust,” ütles riigiprokuratuuri avalike suhete juht Katrin Lunt.

 

Allikas: EPL Online