PERH-i juhtide vastu esitatud kuriteokahtlustustuste kohta ei ole võimalik enne eeluurimise lõppu ja kohtuvaidlusi väita, kas tegemist on korruptsiooniga või mitte. Seda, kas ametiisikud said hüvesid nende ametiülesannete mõjutamiseks või puudub seal seos, peabki uurimine selgitama.
Küll aga näitab juhtum, et Eestis vajab laiemat arutelu avalike asutuste juhtide koolitusreiside finantseerimine ja selle kaudu kingituste vastuvõtmine.
«Riigihankeid võitnud või neil osalevate ettevõtete poolt hankeid korraldava asutuse juhtide koolituste finantseerimine ei paista kõrvalseisjale aus ja läbipaistev,» selgitas ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Erkka Jaakkola. «Kui selliste reiside ja kingituste vastuvõtmist ei ole võimalik ega vajalik välistada, siis tuleb panna paika ranged kriteeriumid ning selliste koolituste otstarbekust ja sihipärasust eriti hoolega jälgida.»
Kahjuks on teadlikkus võimalikku huvide konflikti sattumise kohta Eestis jätkuvalt madal. Sellele viitavad viimasel ajal algatatud arvukad korruptsioonikahtlustuste uurimised. Küll aga on selge, et kuivõrd korruptsioon areneb seal, kus liigub raha, ka meditsiinisektoris, siis peaksid ametiisikud olema eriti ettevaatlikud oma tööga seotud hüvede vastuvõtmisel ning võimalikku huvide konflikti sattumisel.
«Ühing Korruptsioonivaba Eesti rõhutab vajadust organisatsioonides rakendada endale reeglid, mis määravad koostööpartneritele antavate ja vastuvõetavate kingituste printsiibid ning ka nende registeerimise korra,» ütles Jaakkola. «Selline mehhanism kindlustab, et töötajad on teadlikud oodatavast käitumisest ning et toimub kontroll antud või saadud kingituste üle.»
Sellised kontrollmeetmed aitavad ennetada ja tuvastada organisatsiooni korruptiivset käitumist.
