«Toetuse saaja on strateegilise hagelemise teenuse tellimisel eiranud huvide konflikti ja korruptsioonivastast seadust.» Nii otsese kriitika väljastab eksvolinik Sepperi aadressil rahandusministeeriumi värske audit, mis analüüsib Norra abiraha kasutamist võrdõigusvoliniku büroos aastatel 2009–2014.
Huvide konflikt ja korruptsioonivastase seaduse rikkumine seisneb selles, et volinikuna sõlmis aastatel 2010–2015 seda ametit pidanud Sepper 11. juulil 2014 õigusabilepingu advokaadibürooga Sirel & Partnerid. Selle üks praegustest omanikest on Sepperi vandeadvokaadist vend Kalle-Kaspar Sepper, kes auditi järgi oli siis ka lepingu üks allkirjastajatest.
Juriidilises mõistes paistab see lihtne juhtum. Ise inimeste õiguste eest seisnud võrdõigusvolinik poleks tohtinud oma vennale tööd niimoodi pakkuda. Isegi kui Eestis olnuks vaid üks tööõigusega tegelev advokaat ja see olnuks Mari-Liis Sepperi vend (kes advokaadibüroo kodulehel reklaamib end peamiselt võlaõiguse eksperdina), pidanuks volinik sellest teavitama tema ametisse nimetanud sotsiaalministrit, kes andnuks loa venna palkamiseks. Seda Sepper ei teinud.
Rahandusministeeriumi teatel ootab auditi lõpparuanne alles kinnitamist, kuid nad teatasid toimingupiirangu rikkumise kahtlusest siiski juba politseisse. Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo alustas asja uurimist 24. märtsil. Kriminaalkaristus ehk kurjategija staatus eksvolinik Sepperit siiski ei ähvarda, sest tegu on väärteomenetlusega.
Summa, mis Norra rahastatud projektist voliniku venna büroole maksti, oli 4100 eurot. Selle raha peab võrdõigusvoliniku büroo tõenäoliselt rahastajale tagasi maksma. Ehkki pealtnäha väike summa, moodustab see ometi üle poole võrdõiguslikkuse voliniku büroo aasta majanduskuludest.
Tagasimakse tegemise tõenäosust tunnistab ka sotsiaalministeerium. «Tulenevalt uurimise tulemustest võib olla vajalik tagasimakse algatamine,» ütles ministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna juhataja Kalle Killar.
Rahandusministeeriumi auditi lõpparuandes õigustab kriitikale vastav võrdõigusvoliniku büroo Kalle-Kaspar Sepperi palkamist olukorra kiireloomulisusega. Nimelt vajas büroo 2014. aasta suvel esindajat töövaidlusele Danske Bank Eesti filiaaliga, kus lapsepuhkuselt tööle naasnud naine ei saanud pangas tagasi oma vana töökohta.
Seoses selle vaidlusega saatis võrdõigusvolinik päringud korraga kolme büroosse: Lawin, Raidla Lejins & Norcous ning Sirel ja Partnerid. Ainsana avaldas neist valmisolekut viimane. Mari-Liis Sepperi venna Kalle-Kaspar Sepperi valimine olevat õigustatud aga seetõttu, et tal oli ainsana büroos lisapädevus seoses ühe teise diskrimineerimisjuhtumiga.
Lõpuks õnnestus võrdõigusvoliniku bürool nimetatud kohtuvaidlus ka võita, kui Danske Bank nõustus kohtus sõlmitud kompromissi tulemusel maksma naisele 6000 eurot hüvitist ja hüvitas büroole 3275 eurot advokaadikulusid. Seega jäi voliniku büroo lõplikuks kuluks selles juhtumis 825 eurot.
Selle loo asjaosalistelt selgituste saamiseks kulus mitu päeva. Lõpuks, kui Postimees pühapäeva õhtuks kommentaarid sai, saatsid neid ähvardused avaldatava artikli eest vastustuse võtmisest. Lisaks üritas eksvolinik Sepper keelata artikli juures oma foto avaldamine, sest Postimehel polevat selleks tema luba.
---------------------
Kommentaar
Mari-Liis Sepper
endine võrdõigusvolinik
Diskrimineeritud inimestele otsiti voliniku kantseleis esindajaid kohtumenetlusse kindla protseduuri järgi. Esiteks, strateegilise hagelemise projekti algfaasis saadeti tervele reale advokaadibüroodele ettepanek alustada koostööd. Bürood teavitasid ühtlasi volinikku õigusabiteenuse hinnast. Seejärel, konkreetsete kaasuste puhul edastati ettepanek diskrimineeritut esindada alati vähemalt kolmele koostööpartnerile, kelle hulgast valiti välja soodsaim ja pädevaim advokaat. Nii oli see ka asjas, kus esindajaks valiti advokaadibüroo Sirel & Parterid advokaat. Juhin tähelepanu asjaolule, et selle kaasuse puhul oli hankemenetluses võimatu valida teist esindajat, sest kolmest advokaadibüroost vaid ühel oli huvi kannatanut esindada.
---------------------
Kommentaar
Kalle-Kaspar Sepper
vandeadvokaat, advokaadibüroo Sirel ja Partnerid partner
2013. aasta juulis pöördus võrdõigusvoliniku kantselei mitmete Eesti advokaadibüroode poole koostööpakkumisega. Koostööpakkumine edastati ka Advokaadibüroole Sirel & Partnerid. 4. septembril 2013 edastas advokaadibüroo oma hinnapakkumise ning avaldas, et büroo advokaadid on valmis esindama voliniku kantseleid ning diskrimineerimise läbi kannatanud inimesi. Büroo märkis oma pakkumises, et advokaatidel on piisavad kogemused diskrimineeritute esindamisel, nad on ka varem osutanud kannatanutele õigusabi ning saavutanud mõlemaid pooli rahuldava kohtuvälise kompromissi, samuti esindanud klienti diskrimineerimisega seotud kohtuvaidluses, mis sai samuti positiivse lahenduse.
2. juulil 2014 pöördus voliniku kantselei kolme advokaadibüroo poole ning teatas, et voliniku kantselei otsib lapsevanemaks olemise tõttu diskrimineeritud inimesele esindajat. Voliniku kantselei rõhutas, et kuna asjas on juba tehtud kohtuvälise organi otsus, siis on vaidlustamisega väga kiire. Kaks advokaadibürood vastasid volinikule samal päeval, et nemad ei ole valmis asjaga tegelema. Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vastas, et on valmis kannatanut esindama.
Juulis 2014 esitati kannatanu nimel Harju maakohtusse hagiavaldus. Kevadel 2015 saavutasid pooled kokkuleppe, mille kohaselt hüvitas diskrimineerija kannatanule moraalse kahjuna summa, mida kannatanu oma hagis nõudis. Lisaks hüvitas diskrimineerija ka kõik kohtukulud (sh kulud õigusabile ning riigilõivule).
Ajakirjaniku väide, et antud kaasuse lahendamiseks sõlmitud kliendileping võis olla sõlmitud huvide konflikti situatsioonis, on väär ning õiguslikult ebapädev. Leping sõlmiti advokaadibürooga, mitte seal töötava advokaadiga. Asjaolu, et advokaat omandas advokaadibüroos osaluse poolelioleva kohtumenetluse ajal, ei muuda lepingu sõlmimist ja täitmist tagasiulatuvalt õigusvastaseks. Diskrimineeritule leiti esindaja läbipaistva ning reeglitele vastava hankega ning menetlus oli diskrimineeritule, sh strateegilise hagelemise projektile väga edukas.
Arvestades asjaolu, et vaid üks advokaadibüroo kolmest oli valmis töö vastu võtma, ei ole võimalik rääkida seaduse rikkumisest, sest puuduvad isikud, kelle õigusi oleks rikutud. Asjaolu, et ametiisiku lähikondne töötab töölepingu alusel mingis ettevõttes, ei välista selle äriühingu õigust osaleda hankel.
Märgin, et vastavalt kehtivale seadusele ning kohtupraktikale peab avaldaja tõendama kõikide tema poolt avaldatud väidete tegelikkusele vastamist. Seda ka juhul, kui avaldatakse kolmandate isikute arvamusi. Antud juhul on tegemist ühe audiitori arvamusega (seejuures puudub mul info, kas see on üldse lõplik arvamus või projekti staadiumis), mis on õiguslikult selgelt ebaõige. Olen seisukohal, et kuna väited on ebaõiged, ei ole artikli avaldamine kohane. Tegemist on ka süütuse presumptsiooni eeldatavasti rikkuva olukorraga.
---------------------
Omapärane tingimus – abi palujast saagu kohtu pantvang
Eelmise võrdõigusvoliniku Mari-Liis Sepperi eestvedamisel kehtestati võrdõiguslikkuse büroo poolt lõpuks ka kirjalikult heade õigustavadega vastuollu minev kord, kus õigusabiga lubati aidata vaid neid hädasolijaid, kes keelduvad eesseisvas vaidluses minema vastaspoolega kompromissile.
Sisuliselt on see nagu väljapressimine – meie aitame sind, kui sina aitad meil olulist kohtuvõitu saavutada. Abivajaja esmane eesmärk – saada võrdõigusvoliniku büroost abi – muutus siin teisejärguliseks.
Just nii Sepperi eestvedamisel tema ametiajal õigusabi andmise tingimuseks büroos seati. Juriidilises keeles oli see «strateegiline hagelemine», kui büroo leiab endale kohtuvaidlusteks koostööpartnerina advokaadibüroo, kes «kannatanut» kohtus büroo kuludega esindama hakkab. «Kannatanu» ainus siduv tingimus oli, et ta ei tohi vaidlusest poole pealt loobuda.
Eesmärk võis olla ahvatlev – kohtupretsedent, kuid kannatanu õigused ja vajadused jätab see tingimus tagaplaanile. Ehkki «strateegilise hagelemise» küsimusega tegelenud büroo juristid pidasid seda igati aktsepteeritavaks tingimuseks, pole Eesti tsiviilõiguse asjatundjad sellega sugugi nõus.
«See on vastuolus õigusemõistmise heade tavadega, kuna ühtegi inimest ei saa sundida kohtus käima tema enda tahte vastaselt,» ütles vandeadvokaat Carri Ginter.
---------------------
Kommentaar
Indrek Niklus
justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja
Justiitsministeerium ei saa anda õiguslikku hinnangut võrdõiguslikkuse voliniku kasutatavatele lepingutingimustele või muudele sarnastele tingimustele. Saame selgitada üksnes üldiselt, et kompromissi sõlmimine tsiviilkohtumenetluse raames on kohtumenetluse poole jaoks oluline õigus. Eesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtete kohaselt peabki kohus suunama pooli kompromissi sõlmima, sest kohtumenetluse eesmärk on pooltevahelise vaidluse lahendamine, mitte kohtuotsuste «tootmine».
Kokkulepped, mis võtavad poolelt ära õiguse sõlmida kohtumenetluse lõpetamiseks kompromiss, on üldiselt vastuolus Eesti õiguskorra oluliste põhimõtetega. Samas ei saa välistada, et teatud olukorras on selleks olemas küllaldased õigustused ja üksnes kompromissi tegemise õiguse piiramise kaudu on võimalik saavutada eesmärke, mis kaaluvad üles kohtumenetluse poolte õigusi kujundada õigusvaidlus vastavalt oma vajadustele ja soovidele.
