Eelmisel aastal tuli keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude bürool nentida, et altkäemaksu eest sõiduki tehnoülevaatuse tegemine on endiselt väga levinud. Büroo juht Mati Ombler tõdes, et iga paari aasta tagant ajakirjandusse jõudnud üksikud kriminaalasjad pole kedagi hirmutanud.
Seetõttu võttis keskkriminaalpolitsei koostöös prokuratuuriga taas vaatluse alla tehnoülevaatuspunktid, mille kohta tuli enim vihjeid. Kahtlused leidsidki kinnitust ja kinni peeti ülevaatajad, keda kahtlustati altkäemaksu võtmises ning dokumentide ja andmete ametialases võltsimises. Altkäemaksu andnuid tuvastati seejuures umbes 150. Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles, et koostööprojekti õnnestumiseks oli oluline teha uurimine eri piirkondades korraga.
Ombleri sõnul pärineb althõlma raha pakkumise komme Nõukogude Liidu ajast, kui see oli laialt levinud. „Inimesed arvavad siiani, et ülevaatuse eest altkäemaksu andmine on normaalne – see võiks muutuma hakata. Tehnoülevaatus ei ole turu peal saia ostmine, see on oluline liiklusohutuse tagamise protseduur,” rõhutas ta.
On tähelepanuväärne, et summad, mida ülevaatustel altkäemaksuks küsitakse ja pakutakse, on väga väiksed – enamasti kuni 25 eurot. Kuid kui ülevaataja laseb päevas läbi viis kuni kümme sõidukit, teenib ta lisasissetuleku, mis motiveerib seadust rikkuma.
Võib ennast tabada
Ombleri sõnul ei teadvusta ülevaatajad, et tehtu võib ringiga neid endid tabada. „Võib ju juhtuda, et seesama liiklusohtlik auto satub avariisse, kus kannatajaks on vastu sõitvas autos või jalakäijana sama ülevaataja lähedane,” märkis Ombler.
Keskkriminaalpolitsei ja prokuratuuri sõnul ei tulnud tehnoülevaatusi uurides esile altkäemaksu võtjate ega andjate kindlaid tunnuseid, samuti ei kerkinud esile ükski piirkond. Küll aga paistsid välja juhtumid, kus ülevaatusi tehti sõidukit nägemata. Ebameeldiv üllatus oli seegi, et paljud vahele jäänud ülevaatajad on kümneaastase kogemusega, mis seab kahtluse alla ka nende varasema töö aususe.
Evestuse sõnul ei saadetud kõiki kriminaalasjas kahtlustuse saanuid kohtu ette ja prokurörid ei taotlenud kõigi puhul süüdimõistmist ega karistamist. „Seda enamasti altkäemaksu andjate ja vahendajate puhul, kelle jaoks oli tegemist esmakordse eksimusega ja kes aitasid hiljem kriminaalmenetlusele kaasa – nende kriminaalasjad lõpetati,” täpsustas ta, rõhutades, et kindlasti ei saa öelda, et altkäemaksu pakkujatel polegi süüd. „Oli ka juhtumeid, kus ülevaatajad lausa küsisid altkäemaksu – see on vägagi raskendav asjaolu,” nentis juhtiv riigiprokurör.
Uurimiste käigus avastati mitmes piirkonnas ka vahendajaid ja ülevaataja usaldusisikuid.
Evestuse kinnitusel olid paljud üllatunud. „See oli väike summa ja tegelikult polnud mu autol ju suurt midagi viga ning pärast käisin ja tegin selle asja korda,” tõi Evestus näiteid inimeste põhjendustest.
Tuli ka ette küsimusi, miks ei või ülevaatajale anda kümme eurot hästi tehtud töö eest. „Suhtumine tehnoülevaatusesse on vildakas – inimesed ei teadvusta, et tegemist ei ole tavateenindajatega, kellele jootraha jätmine on kohane,” ütles Evestus.
Mõned ülekuulatud rääkisid, et lähevad ülevaatusele alati närvilisena, sest nad ei tea, mis seal saab. Protsess tekitab pinget, millest vabanemiseks on lihtsam anda altkäemaksu.
Seaduse järgi korraldab sõidukite ülevaatust ja selle nõuetekohasust maanteeamet. Ameti peadirektor Priit Sauk tõdes, et kuigi järelevalve on nende vastutada, kuulub korruptsioonijuhtumite tõendamine ikkagi politsei ja prokuratuuri pädevusse. Küll aga peab amet vajalikuks süüdimõistvatele otsustele reageerimist.
Vahelejäänud ülevaatajad ei saa maanteeameti peadirektori sõnul kindlasti oma tööd jätkata. „Ühtlasi kaalume väga tõsiselt nende ülevaatuspunktidega lepingute lõpetamist,” lisas Sauk.
Maanteeameti peadirektor pani autoomanikele südamele, et kui ebaausalt tehtud ülevaatus avastatakse, siis see tühistatakse ja tuleb uuesti läbida. See tähendab kokkuvõttes mitmekordset kulu. „Igal juhul on odavam läbida ülevaatus ausal teel,” kinnitas Sauk.
Peale altkäemaksu on ülevaatustel probleeme ka töö kvaliteediga. Maanteeamet tegi sel suvel koostöös tarbijakaitseametiga tehnoülevaatustel n-ö proovioste. „Neljast punktist kolmes läbis viie raske tehnilise veaga sõiduk tehnoülevaatuse mistahes märkusteta,” sedastas Sauk.
Peaksid olema kaamerad
Maanteeamet on aastaid propageerinud, et ülevaatuspunktides peaksid olema kaamerad. „Seda ideed ei ole meil seni õnnestunud tehnoülevaatajate liidule maha müüa. Küll aga kavatseme selle järgmisest aastast lepingutes kohustuslikus korras sõnastada. Arutelu käib selle üle, kes selle eest maksab,” selgitas Sauk plaanide kulgu.
Ehkki tehnoülevaatuste uurimine näitab, et olukord on halb, algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hiljuti seadusemuudatuse eelnõu, mis leevendab tehnoülevaatuse nõudeid veelgi. Näiteks võimaldab eelnõu kasutada veel kuni kaks kuud sõidukit, millel esineb ülevaatusel väiksemaid puudusi. Ministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Mihkel Loide sõnul ei ole eelnõu otseselt seotud korruptsiooni vähendamisega, aga see peaks korruptsiooniriski siiski vähendama. „Kui inimest ei tehta korduvülevaatusega sisuliselt jalameheks, on inimesed vähem motiveeritud ülevaatajale altkäemaksu pakkuma. Pigem ei olegi asi selles, et ülevaatajad oleksid ahned ja nõuaksid altkäemaksu, vaid surve on klientidelt, kellel on vaja autot kasutada. Kui neile anda auto korda tegemiseks aega ja vahepeal sõiduki kasutamist ei piirata, peaks surve ülevaatajale puudustega sõiduk korrasolevaks tunnistada vähenema,” sõnas Loide.
