Endine Harju maleva pealik kolonelleitnant Urmas Susi lähenes eelarvele loominguliselt ning ostis näiteks koristusraha eest telereid ja köögimasinaid. Paari aasta jooksul suutis ta tekitada 46 000 euro eest kahju. Muu hulgas müüs ta tuttavatele edasi paarkümmend tuhat liitrit kaitseliidu kütust. Kohus mõistis reedel Susile aasta ja kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistuse, halvemast päästis ta vabatahtlik kahju hüvitamine.
Mõni päev enne eelmise aasta võidupüha paraadi allkirjastas kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras käskkirja, millega saadeti reservi kaitseliidu Harju maleva pealik kolonelleitnant Urmas Susi. Susi on ülikogenud kaitseliitlane, kes tegutses 1995. aastast alates malevapealikuna. Esialgu Järva malevas ja 2003. aastast Harju malevas. Karjääris jõudis ta auastmeni, millest esimese kindraliauastmeni on ainult kaks sammu.
Tööriistad, autoremont...
Kuigi esialgu näis, et 18 aastat riigikaitse heaks tööd rabanud Susi saadeti väärikalt reservi, ilmnesid mõni kuu hiljem asjaolud ja teod, mida Susi ise tagantjärele nimetab lolluseks ja millekski, mida ta ei soovi isegi oma vaenlasele. Juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse hinnangul kujutavad sellised teod ohtu Eesti sisejulgeolekule.
Mis siis juhtus, et kaitsepolitsei ametnikud pidid eelmise aasta 21. oktoobril läbi otsima Susi Türil asuva kodu ning kaitseliit oli sunnitud kontrollima ka teiste malevate tööd ja reeglistikes muudatusi tegema?
Täpset sündmuste jada ei suutnud uurimise käigus selgeks teha isegi kapo ja riigiprokuratuur. Ent eelmise nädala reedel langetatud kohtuotsuse järgi võiks sündmuste alguseks pidada 2011. aasta jaanuari, kui Susi ostis Harju maleva raha eest 175-eurose lööktrelli. Ametlikult ostis Susi selle maleva jaoks, aga mingil põhjusel leiti trell hiljem hoopis tema kodust.
See polnud kaugeltki ainus ese, mille eest oli arve tasunud kaitseliit, aga mis leidis kasutust hoopis Susi koduses majapidamises. Õigem on öelda, et kapo ametnikud leidsid Susi kodust lademetes asju, mille eest oli makstud maksumaksja rahaga. Enamik esemeid oli seotud ehitusega.
Susi lasi kaitseliidul kinni maksta oma koduse õhksoojuspumba välisosa, saealuse, malmkatla, piikvasara, maakiili, kõvasulampuurid, toosifreesi, terasukse, vee- ja tolmuimeja jpm. Terve nimekiri ei mahuks siinsele kahele leheküljele.
Need esemed omastas Susi üsna lihtsa skeemiga: käis ehituspoes, maksis seal maleva rahaga ja vedas asjad endale koju. Ent nii nagu sedasorti lugude puhul ikka, hakkas tegude ja skeemide haardeulatus ajapikku laienema. 2012. aasta lõpus pöördus Susi ühe firma juhatuse liikme poole (kohtutoimikus nimega G. G. – toim) sooviga osta kaks 47-tollise ekraaniga Philipsi telerit.
Nende soetamisega tekkis aga probleem, sest maleva eelarves polnud telerite jaoks raha ja reeglite järgi poleks need olnud otstarbekad ostud. Ent samal ajal oli koristustööde eelarvereal paar tuhat eurot üle. Mõeldud-tehtud. Susi valis endale poest sobivad Philipsi telerid ja lasi need G. G.-l ära osta. G. G. esitas seejärel arve Harju malevale, mis maksis „koristustööde” eest firmale 1760 eurot. Ühe teleri viis G. G. maleva korrapidamisse ja teise Susi kabinetti, kust see eelmise aasta sügiseks oli endise malevapealiku koju kolinud. Koristusraha eest soetas ta ka 1920 euro eest köögiseadmeid.
Peale asjade soetamise kasutas Susi maleva raha ka selleks, et enda elu mugavamaks teha. Näiteks viis ta oma ametiauto parandusse, kus lasi katki läinud automaki asemele paigaldada uue, puutetundliku ekraaniga maki, mille hind – ligi 800 eurot – oli palju kõrgem, kui kaitseliidu eeskirjad mõistlikuks peavad. Et asi oleks ametlik, palus Susi autofirmal arved vormistada nii, et jääks mulje, justkui paranduses oleksid käinud kaks teist malevale kuulunud autot. Paar kuud hiljem lasi ta oma uuele ametiautole paigaldada ka eelsoojendussüsteemi, mida standardvarustuses polnud. Peale enda ametiauto lasi Susi töökojas mitu korda remontida ka oma naise nimel olevat Mercedes-Benzi, mille arved esitati jällegi nii, nagu paranduses oleksid käinud malevale kuuluvad autod.
Kapo võttis uurimise üle
Nagu mainitud, laienesid skeemid kõikidesse võimalikesse kululiikidesse. 2012. aasta kevadel andis Susi oma tuttavale kasutada maleva kütusekaar- ti. Tuttav sai maleva kaardiga tankida endale kütust, mille ühe liitri eest maksis Susile ühe euro. Tanklas pakutud kütuse hinnast oli see palju soodsam, eriti kui arvestadaw koguseid, mida välja võeti.
Kaarti kasutati tankimiseks kokku 359 korda. Tangiti 19 221 liitrit, mis läks malevale maksma 25 146 eurot. Kuna Susi andis kaarti kasutada ka sugulastele, kujunes tema kasumiks kokku 16 279 eurot, mille tuttav kandis Susi naise arvelduskontole. Kohtumenetluses leidis kinnitust, et Susi naine ei olnud skeemist teadlik ja arvas, et tema arvele kandis raha Susi. Ilmselt julges Susi kütusekaardiga niivõrd julgelt ümber käia seetõttu, et kaitseväele ja kaitseliidule kuulub palju autosid, mis võtavad tavaliste autodega võrreldes mitu korda rohkem kütust.
Kuid kõik raha kõrvale panemised viisid lõpuks selleni, et asi muutus kahtlaseks. Kaitseliidu pressiesindaja Tanel Rütmani sõnul avastati Susi teguviis tänu sisekontrollimehhanismidele, mis näitasid, et Harju malevas on tehtud kulutusi objektidele, kus tegelikult ehitustegevust ei toimunud, ja malevas polnud asju, mis makstud arvete järgi pidanuksid seal olema.
Ühel hetkel võttis uurimise üle kaitsepolitsei, kes eelmise aasta sügisel Susi kodu läbi otsis. Siis selgus, et Susi oli paljud maleva asjad lihtsalt endale võtnud. Selle eest läks ta kohtu alla ja reedel mõistis Harju maakohus kokkuleppemenetluses Susi süüdi omastamises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises, millega ta tekitas malevale 46 067 eurot kahju.
Nende tegude eest määrati talle karistuseks ühe aasta ja kaheksa kuu pikkune tingimisi vangistus, mida ei pöörata täitmisele, kui Susi ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Rangemast karistusest päästis Susi see, et ta hüvitas kogu kahju, mis oli malevale tekitanud.
Kohtuasjas süüdistaja rollis olnud riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul on varavastaste kuritegude puhul erakordne, et süüdistatav soovib kahju hüvitada. „Kui teo toimepanija poleks olnud nõus kahju hüvitama, oleks reaalse karistuse vajaduse arutelu põhjendatud olnud,” ütles Evestus.
Kaitseliit tihendas kontrolli
Ta selgitas, et riigikaitseliste eesmärkide nimel tegutseva asutuse ladvikus tuvastatud korruptsioon tähendab alati ohtu ka sisejulgeolekule. „Seekord õnnestus kaitseliidu töötajate ja kaitsepolitseiameti abiga tuvastada kõik asjaolud ning teod toime pannud isik on tänaseks tegevteenistusest lahkunud,” lausus Evestus.
Tanel Rütmani sõnul õppis kaitseliit juhtunust seda, et rahaasjades tuleb lähtuda põhimõttest „usalda, aga kontrolli”. Seetõttu kontrolliti eelmise aasta lõpus üle ka ülejäänud 14 maleva rahaasjad. Samalaadseid juhtumeid õnneks ei leitud ja edaspidi tehakse kontrolle pisteliselt.
Peale selle on töös kaitseliidusisesed juhendid, mis reguleerivad varade kasutamist. „Tööl on ka inimene, kelle ülesanne on teha järelevalvet ja kontrollida võimalikke kahtlusi tekitavaid tehinguid,” sõnas Rütman.
Urmas Susi avaldas Eesti Päevalehele kahetsust ja ütles, et hüvitas kaitseliidule tehtud kahju heade inimeste abiga. „Ega ei oskagi selle asja kohta muud öelda, kui et lollide loll sai oldud. Ei jõua ära kahetseda, et järelejäänud päevad tuleb sellise häbiga elada. Ei soovi sellist muret ja närvikulu isegi vaenlasele,” ütles ta.
