Tartu maakohus lükkas edasi protsessi alguse korruptsioonis süüdistatava riigikogu keskerakondlasest liikme Urbo Vaarmanni üle, kuna leiab, et esmalt tuleb lahendada tema saadikupuutumatuse küsimus.9. jaanuaril esitas süüdistatava Urbo Vaarmanni kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind kohtule taotluse seoses vajadusega lahendada saadikupuutumatuse küsimus ning seda tulenevalt asjaolust, et alates mullu 31. oktoobrist on Vaarmann riigikogu asendusliige. Vahepealse ajajooksul küsis ka riigikogu esimees õiguskantslerilt, kas antud menetlusstaadiumis peaks saadikupuutumatuse teemat käsitlema, kuid sai õiguskantslerilt eitava vastuse.
Samas on põhiseaduse kohaselt riigikogu liige puutumatu ning teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. «Antud kriminaalasjas on süüdistusakt Urbo Vaarmanni suhtes koostatud ajal, mil ta veel riigikogu liige ei olnud ja riigikogu liikme puutumatust ei omanud. Kuna aga praeguseks on süüdistataval riigikogu liikme puutumatus olemas, leidis kohus, et tema suhtes kohaldub kriminaalmenetluse seadustiku 14. peatükis sätestatud erikord. Kohus tegi jaanuari keskel riigi peaprokurörile ettepaneku koostada õiguskantslerile taotlus riigikogule Vaarmanni puutumatuse äravõtmiseks ettepaneku tegemiseks,» selgitas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm BNSile.
Teisipäeval toimus Tartu maakohtus korraldav istung Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kristiina Laasi ja süüdistatavate kaitsjate osavõtul. Prokurör edastas informatsiooni, et riigi peaprokuröri taotlus on koostamisel ja ei ole praegu veel õiguskantslerile saadetud.
«Teisipäeval otsustati esialgu veebruarisse ja märtsi planeeritud kohtuistung edasi lükata aega, mil eelduslikult peaks Vaarmanni saadikupuutumatuse küsimus olema lahendatud. Kohtuistungi uueks algusajaks määrati 20. oktoober. Istungid toimuvad planeeritavalt nii oktoobris kui novembris ning detsembri alguses on kavas jõuda kohtuvaidluseni,» märkis Tamm.
Vaarmannile on esitatud süüdistus pettuse teel soodustuse saamises, samuti pistise korduvas andmises. OÜ Puhkepesa sai samad süüdistused juriidilise isikuna, OÜ Avicia sai süüdistuse juriidilise isikuna soodustuskelmuses, Oleg Kuzmin sai süüdistuse samuti soodustuskelmuses ning Ülle Märs pistise võtmises.
Vaarmann endal süüd ei näe. «Käimasolevat kohtuasja ei pea vajalikuks pikalt kommenteerida, las prokuratuur ja kohus teevad rahus oma tööd. Ütlen aga, et olen järginud Eesti Vabariigi seaduseid ning endal süüd ei näe,» rääkis Vaarmann jaanuaris BNSile.
«Mis puudutab minu riigikogu liikmeks olekut, siis tuletan meelde, et näiteks endine keskkonnaminister ja praegune riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi oli sarnases olukorras, kus pooleli oli kohtuprotsess ajal, mil ta tuli riigikogu liikmeks,» lisas Vaarmann.
Politsei pidas tunamullu mai keskel Vaarmanni kuriteos kahtlustatavana kaheks ööpäevaks kinni. Vaarmann sai esialgu kahtlustuse pistisega seotud kuriteos ning soodustuskelmuses. Kohtueelse uurimise lõppedes sai Vaarmann süüdistuse korduvas pistise andmises ning pettuse teel soodustuse saamises või soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises.
Tunamullu kevadel märkis prokuratuur, et uurimise andmeil olid kuriteod toime pandud ajavahemikul alates 2010. aasta teisest poolest kuni tunamullu suveni ning korruptsioon oli seotud uurimisaluse isiku tegevusega Tartu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni töös.
Samuti kahtlustati tunamullu suvel Vaarmanni selles, et ta taotles pettuse teel abikaasale kuuluva äriühingu nimel põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) rahalist toetust summas ligi 300 000 eurot. Uurimise andmeil on taotletud summa välja makstud osaliselt.
Uurimise alla sattumise järel peatas Vaarmann oma volitused Tartu linnavolikogus, kuid taastas need peagi. Hiljem sai ta Aadu Musta asendusliikmena riigikogusse.
