«Iga linn maailmas tahab endale suurimat ja ilusaimat jõulupuud. Selle ostmine pole kulu. See on investeering,» lausus Belgradi linnapea Siniša Mali, kui meedia oli avalikustanud, et linn maksis peaväljakule pandud plastpuu eest 83 000 eurot.
Serbia pealinna võimud seisavad silmitsi raevuga, kuna plastjõulupuu uskumatult kõrge hinnaga soetamine tõi kaasa korruptsioonisüüdistused. Korruptsioonivastane veebisait pištaljka.rs kirjeldas 18 meetri kõrgust puud maailma kalleimana, selle hind ületab New Yorgis Rockefelleri keskuse ees välja pandud jõulupuu hinna neli korda.
Kriitikud võrdlevad seda kurikuulsa jõulupuuga Itaalia pealinnas. Mägisest Dolomiitide piirkonnast toodud puu seisab Roomas Piazza Venezia väljakul. See läks maksumaksjatele maksma 48 000 eurot, kuid on nii halvas seisukorras, et sellele anti juba hüüdnimi Spelacchio, mis tähendab kulunut.
Spelacchio sai Euroopa kõige haletsusväärsema puu tiitli, osa itaallasi nimetab seda koguni tualetiharjaks. Itaallased näevad selles tõendit linnavalitsuse halvast juhtimisest. Kuid see pole kõik. Dekoratsioonid, mis pole dekoratiivsed, on löök ilu hindava ja hea maitse poolest tuntud itaallaste au pihta.
Serbias peetakse plastpuud aga monumendiks korruptsioonile. Kuna sellel on 20-aastane garantii, saab korrumpeerunud ametnike poole näpuga näidata veel palju aastaid.
Puu soetas Belgradi jaoks ettevõte nimega Keep Light, mis oli ainus osaleja jõuluvalgustuse hankel. Seejuures toodi puu kohale juba kolm päeva enne avaliku hanke lõppu. Ettevõtte võit polnud üllatav, sama on juhtunud viimased 17 aastat. Seega on teistel firmadel vähe võimalusi.
Opositsiooni toetajad korraldasid Belgradi keskväljakul puu juures meeleavalduse. Neil olid käes plakatid: «Häbi!» ja «Suurem kui Rockefeller». Algatati ka korruptsiooniskandaali uurimist nõudev liikumine nimega «Me ei loovuta teile Belgradi».
Riik, mis maksab haiglates parimatele kirurgidele umbes 740 euro suurust kuupalka, ei saa nii palju kulutada jõuludekoratsioonideks. Lisaks on ärimehest Belgradi linnapea tuntud selle poolest, et tal on Briti Neitsisaartel kaks offshore-ettevõtet.
Keep Light teatas pärast skandaali puhkemist, et ta kavatseb puu annetada. «Nad tabati teolt ja nüüd ütleb linnapea: «Hästi, ma annan selle tagasi!». Me ei saa sellega nõustuda ja seetõttu me nõuame, et prokuratuur seda uuriks!» teatas liikumine «Me ei loovuta teile Belgradi» oma avalduses. On palju põhjuseid, miks seda tõenäoliselt ei juhtu.
Korruptsioon on endiselt levinud paljudes piirkondades ja jätkuvalt tõsine probleem. «Korruptsioonivastane tegevus ei anna veel olulisi tulemusi,» teatas Euroopa Komisjon oma hiljutises raportis Serbia kohta.
Uurimised, eriti need, mis puudutavad kõrgetasemelist korruptsiooni, kestavad sageli väga kaua, kuna prokuratuuril puudub võimekus nendega tegelemiseks. Lisaks takistavad vajakajäämised seadustes efektiivset ja süstemaatilist uurimist.
Nn hall ebaseaduslik majandustegevus moodustab umbes 20–30 protsenti SKTst, mis jätab riigieelarvesse suure augu ja on koos korruptsiooniga üks suurem takistus ausale konkurentsile.
Iga väliskülaline märkab seda, kui ei saa kohvi eest makstes tšekki või kui pärast auto peatamist öeldakse talle, et kiiruse ületamise eest määratava trahvi üle saab alati läbi rääkida. Pisirikkumiste eest makstakse tavaliselt altkäemaksu kümme eurot ja väikeste kupüüride puudumisel võib isegi vahetusraha tagasi saada.
Osa peab korruptsiooni lahenduseks, mitte probleemiks, kuna nende sõnul paneb mitaks kutsutav kingitus tavaliselt bürokraatia kõigil tasanditel kiiremini liikuma.
«Kui me räägime väikekorruptsioonist, siis on väga hästi teada, et see puudutab tervishoidu, politseid, kohalikku omavalitsust ja haridust. Kui me räägime suurkorruptsioonist, siis puudutab see avalikke hankeid ja äri valitsusega,» ütleb Zoran Gavrilović Sotsiaaluuringute Büroost.
Osaliselt on tegu ajaloolise probleemiga, kuna Serbia kuulus Osmani impeeriumi koosseisu, kus kõike sai korraldada jootrahaga, mida türgi keeles tuntakse bahşişi'na. Mõttemaailma muutmine nõuab veel aega.
Serbia oli 2016. aasta Transparency Internationali koostatava korruptsioonitajuindeksi järgi 175 riigi hulgas 72. (Eesti oli sama indeksi järgi 22., esikolmiku moodustasid Taani, Uus-Meremaa ja Soome ning tabeli lõpust leiab Somaalia, Lõuna-Sudaani ja Põhja-Korea – toim). Serbia jagab kohta Burkina Fasoga ja on kolm kohta tagapool Kreekast.
Serbias on vana nali, mis juhtub siis, kui politseinik leiab koju jõudes voodist oma palja ja üllatunud naise.
«Naine, ütle mulle, kus on su armuke, või ma tapan teid mõlemaid,» ütleb politseinik. Naine vastab talle: «Mingit armukest pole, kui rumalasti sa võid rääkida.»
Seejärel avab politseinikust mees riidekapi, kuid ei leia sealt kedagi. Seejärel kontrollib teist tuba, ka seal pole kedagi.
Lõpuks vaatab mees voodi alla ja leiab sealt poolpalja mehe, kes pakub talle 20 eurot. Politseinik võtab 20 eurot vastu ja ütleb: «Tõesti, siin pole kedagi. Vabandust, naine, ma olen pisut närvis kõigi nende suurte korruptsioonijuhtumite pärast, mida me uurime.»