Kadri Simson: ma ei tajunud huvide konflikti

Keskerakonda kuuluva Simsoni elukaaslase Teet Soormi isa osalusega seafarm Linnamäe Peekon oskas teha õigel ajal vajaliku avalduse, et saada osa koalitsiooniläbirääkimistel kokkulepitud toetusest seakasvatajatele. Simson osales neil läbirääkimistel, see on toonud kaasa kahtlustuse, et Linnamäe Peekon kasutas siseinfot. Simson aga ei arva, et oleks käitunud lubamatul viisil ning lubab poliitilise vastutuse võtta ja tagasi astuda vaid millegi sellise pärast, mida ta tegelikult ka teinud on.

- Vabaerakonna ja Reformierakonna liikmed peavad vajalikuks teie tagasiastumist ja esitatud on ka arupärimine selle kohta, kas Teet Soormiga seotud seafarm sai tänu siseinfole riigilt toetust. Te olete mitu korda kinnitanud, et ei pea vajalikuks tagasi astuda. Viimati ütlesite seda eileõhtuses (teisipäevases – toim) ERRi saates «Foorum». Ilmselt te pole ümber mõelnud?

Vabaerakonna arupärimine maaeluministrile tugines suuresti ajakirjanduses avaldatud andmetele, mis ei osutunud tõeks. Ja ka Reformierakonna puhul ma saan aru, et Hanno Pevkuri intervjuu (kolmapäevases Postimehes – toim) on suuresti kantud sellest segadusest, mis seal erakonnas valitseb. Ta ütles, et erakond on šokis. See, et suurim opositsioonierakond on šokis, ei sega kuidagi minu tööd.

- Faktid on ju siiski sellised, et kaks päeva pärast seda, kui koalitsioonikõnelustel lepiti kokku seakasvatajatele toetuse andmine, esitas Teet Soormi isaga seotud ettevõte Linnamäe Peekon taotluse jõudluskontrolliga ühinemiseks, mis ühtlasi oli toetuse saamise eeldus. Te saate ju aru, et olukord, kus Teet Soormiga seotud firma tegi õigel hetkel vajalikud liigutused, et saada toetust, näeb välja siseinfo kasutamisena?

Faktid on need, et Postimees on mitu korda eksinud faktide vastu. Kõigepealt väitnud seda, et Teet Soorm on saanud suurima tõuaretustoetuse, kuigi ükski Teet Soormi firma pole seda saanud. (Postimehe artiklites on kasutaud väljendit «Teet Soormiga seotud seafarm» ning Soormi on nimetatud suurimaks kasusaajaks – toim) Nüüd on teooria ümber mängitud tema isale.

Teine valeväide on see, et Linnamäe Peekon on saanud teistest proportsionaalselt suuremat toetust, sest tal olid nooremad emised. Ka see oli vale.

Kolmandaks väide ajastuse kohta. Selle on juba eelmisel nädalal Postimehes ümber lükanud ettevõtte omanik, kes selgitas, et firma ostis sigala Soome tootjalt Atria, kelle loomad polnud Eesti registris, ja asus tööle selle nimel, et saada loomad Eesti registrisse.

- Nii et see oli juhus, et taotlus jõudluskontrolliga liitumiseks esitati paar päeva pärast seda, kui koalitsioonikõnelustel oli seakasvatajatele toetuse maksmine kokku lepitud?

Lähtun omaniku intervjuust Postimehele, kus ta kinnitab seda.

- Poliitika peab teatavasti mitte ainult olema, vaid ka näima aus. Praegune faktirada siiski tekitab küsimusi. Kas te kogenud poliitikuna ei mõelnud sellele, et teie seotus Teet Soormiga, kelle isa on seotud seakasvatusfirmadega, tekitab olukorra, kus on selge huvide konflikti kahtlus?

Tõepoolest ei mõelnud, sest laua taga olid ka tegevpõllumehed. Need punktid, mida koalitsioon kokku leppis, olid maaelu edendamise küsimused, mida küsiti ka eelmiselt valitsuselt ja eelmine valitsus oli põllumeeste suhtes üsna ignorantne. Olime põllumeeste toetamiseks juba varem ka Keskerakonna volikogu tasemel teinud mitmeid avaldusi.

- Ega küsimus ole selles, kas põllumehi toetada või mitte. Küsimus on selles, kas mingid huvid on risti läinud või mitte. Te oleksite võinud seda olukorda ette näha ja taandada ennast maaeluküsimuste arutelult.

Laual ei olnud mitte ühegi üksiku farmi toetamine, vaid sektori toetamine. Sellest toetusest olid esindusorganisatsioonid rääkinud juba pikalt. See on erinevate sektorite järeleaitamine.

- Kas ja kui palju te Teet Soormiga arutasite seakasvatajate toetamise küsimusi viimaste koalitsiooniläbirääkimiste ajal?

Me ei arutanud isegi koalitsiooniläbirääkimistel spetsiifikat, kuidas see kõik toimima hakkab. Need läbirääkimised olid väga kiired. Põhimõtted lepiti kokku, aga kuidas toimima hakkab, jäi tulevastele ministritele lahendada.

- Kui Teet Soorm ja Mati Tuvi tegid avalduse pärast HKScani lepingute korruptsioonikahtlustuse saamist, siis nad ütlesid, et tegu on HKScani juhtide karistusoperatsiooniga ning viitasid ka sellele, et prokuratuur ja politsei on kallutatud ja paljusid ettevõtjaid võib tabada selline saatus, kui politsei suudetakse oma ärihuvide ette rakendada. Üsna karm avaldus. Kuidas teie hindate seda avaldust?

Ma võin kinnitada, et prokuratuurile ega politseile ei tule ühegi poliitiku poolt mingit mõjutamist. Saavad teha oma tööd samamoodi nagu kõigi teiste kaasuste puhul, see tähendab sisuliselt. Samas ma tuletan meelde, et kahtlustus pole süüdimõistmine. Ma loodan, et sisuline töö annab sisuka vastuse, milles asi on.

- Kas te ütlesite ka Teet Soormile, et ta võib-olla pingutas veidi üle selle avaldusega?

Ma tegelikult pole Teet Soormiga sellest avaldusest rääkinud. Nendel päevadel ma isegi ei pannud seda avaldust tähele.

- Kui suur on toetus teile praegu Keskerakonna sees selles küsimuses?

Ma arvan, et erakonna sees on toetus väga tugev. Tegelikult saadakse ju aru, millega tegu on. Opositsioon ründab keda iganes, kui sellega saab teha valitsusele valu. Arusaadav on ka Reformierakonna valu, et kui olemasolev juht enam tööd ei tee, enam ei juhi, ja tulevane esimees pole veel Brüsselist tulnud, siis on vaja teha midagi muud, mis tähelepanu kõrvale juhiks.

- Kas erakonnakaaslased pole uurinud, miks te neid ei teavitanud võimalikust huvide konfliktist?

Erakonnakaaslased on kõik kursis nende aruteludega, mis seakasvatajatega varem juba toimusid. Nende toetamine pole mingi küsimus, mis oleks sõltunud minu isiklikust ekspertiisist. Need inimesed, kes fraktsioonis Eesti põllumeeste eest kõnelesid, on teised inimesed ja mina ainult toetasin meie üldisi põhimõtteid. Milleks kindlasti maaelu toetamine alati on olnud.

- Maaelu toetamine ongi oluline. Aga asi on pigem selles, kas teie erakonnakaaslased pole kunagi tõstatanud küsimust teie isikliku elu võimalikust konfliktist antud küsimuses? Kas nad pole uurinud, miks te ei taandanud ennast selles olukorras?

Minu isiklik elu pole kunagi olnud kuidagi varjatud. Aasta tagasi, kui me pidasime koalitsiooniläbirääkimisi, oli Teet Soorm mäletatavasti Eesti suurima seakasvataja HKScani juht. See oli kõigile teada, et ma elan koos inimesega, kes vastutab Eesti suurima seakasvataja igapäevase tegevuse üle.

Sel hetkel ma ei käitunud kuidagi ühe firma huvides. Läbirääkimiste laua taga, kus olid teiste erakondade esindajad, oleks kindlasti teema tõusnud, kui ma oleks kuidagi olnud kallutatud. Aga ma ei olnud. Seetõttu ei tõusnud ka seda küsimust, kuigi oli väga hästi teada, et ma elan koos Teet Soormiga, kes juhib Eesti suurimat seakasvatajat.

- Algselt vist räägiti viiest miljonist eurost, mida maksta seakasvatajatele toetuseks. Läbirääkimiste käigus jäi summa kahe miljoni peale. Kelle ettepanek see viis miljonit eurot oli?

Ma ei tea. Me oleme otsinud märkmeid, kust see viie miljoni jutt tuleb, aga pole leidnud. Minu märkmetes sellist numbrit pole.

- Kas te aasta pärast olete veel ametis?

Ma arvan, et see valitsus on oma teravad nukid maha hõõrunud, meil on päris hea teineteisemõistmine. Ma usun, et see valitsus töötab märtsini või isegi aprillini 2019. Ja ma ise panustan väga palju sellesse, et valitsus saaks enda seatud eesmärgid ellu viia.

- Kas te tasuta ühistranspordi plaaniga lähete edasi? Ka selle kohta on palju kriitikat olnud. Kas seda üldse on vaja?

Selle kohta on tõesti palju kriitikat olnud, aga sellega minnakse edasi. Põhikriitika on selles, et kas tasub maakonnabussid teha piletivabaks, kui tegelikult oleks vaja liine tihendada. Ja õnneks on kõigi nende kalkulatsioonide kõrval olnud ka arvutused liinide tihendamiseks. Peale piletivaba sõidu saab kohalikele ühistranspordikeskustele anda vahendid, et nad saavad ka liine tihendada.

Selle aasta lõpuks saab kogu Eesti kaetud ühistranspordikeskustega, suurim saab olema Põhja-Eesti keskus. Praegu on töötatud selle nimel, et ühistranspordikeskused saaks mehitatud, spetsialistide arv suureneb. Need inimesed vaatavad üle ka bussiliinide tihendamise vajaduse.

- Kui palju te olete sel teemal suhelnud erabussifirmadega? Nad on olnud üsna mures, et tasuta ühistransport suretab nad välja.

Maanteeametil on olnud kohtumisi, sest nad on aidanud ühistranspordikeskusi lepingute ülevõtmisel. Ühistranspordilepingud on väga pikad.

Eks kommertsliine on ka enne kinni pandud. Seda juba enne, kui keegi tasuta ühistranspordist üldse rääkima hakkas, põhjendusega, et sõitjate nõudlus on vähenenud. Kui me nii edasi läheme, siis tekikski inimestel tunne, et ilma isikliku autota elada ei saa ja bussiga sõitjaid jääb aina vähemaks. See pole piitsa meetod, see on prääniku meetod. See peaks inimesi panema mõtlema, et äkki jätame auto ostmata, sest saame oma asjad bussiga aetud.

- Ka ülejäänud valitsus toetab endiselt seda projekti?

Valitsuse kavas on see punkt selgelt sõnastatud, eelarves on konkreetsed arvutused taga.

- Kas EVR Cargost osa müük on endiselt plaanis? EVR Cargo vagunitehingut Venemaaga on teatavasti peetud väga riskantseks.

Viimased kuud on EVR Cargo osas andnud positiivse sõnumi. Terve aasta veel kasumisse ei tule, aga viimased kuud on olnud juba paremad.

Oluline on rõhutada, et EVR Cargo ei aja äri ühegi sanktsioonide all oleva ettevõttega. Selleks, et võimalikke riske veel topeltturvata, otsib EVR Cargo tütarfirmasse finantsinvestorit.

- Kust see investor tuleb – Venemaalt, Euroopast, kusagilt mujalt?

Läbirääkimised käivad eri investoritega.

- Mis seis on Eesti Teede erastamisega?

Esimese asjana selle aasta alguses pidi ettevõte lõpetama sisetehingud, sest sellist ettevõtet ei saa panna müüki. Esialgu on kokku lepitud selline tegevuskava, et kui tuleb väärikas pakkumine, siis minnakse sellega edasi.

- Aasta tagasi Postimehele intervjuud andes rääkisite kaubalaevade Eesti lipu alla toomisest. Mis on saanud sellest plaanist?

Eestis on reederid, kellele kuuluvad üle 500-tonnise mahutavusega kaubalaevad, aga ükski neist pole Eesti lipu all. Nad on leidnud endale parema lipuriigi. Me oleme nõus tegema sellistele kaubalaevadele erimaksuskeemi.

Teisalt ei võistle me ainult maksudega. Peab olema ka digitaalselt silmapaistev lipuriigi teenus. Selle nimel veeteede amet teeb tõsist tööd. Seadusandlikult peaks see teenus jõustuma 1. jaanuaril 2019.

- Mis teie hinnangul juhtub pärast 2019. aasta riigikogu valimisi? Kas Keskerakond jätkab valitsuses?

Me töötame selle nimel, et oleks sama olukord nagu praegu. Tsiteerides Siim Kallast: «Kui homme oleks valimised, siis võidaks Keskerakond.» Seda ütles ta Toomas Sildamile antud ERRi intervjuus. Aga kindlasti on Reformierakond valinud pika kampaania tee.

- Kes võiks teist saada pärast 2019. aasta riigikogu valimisi? Olete te erakonnas peaministrikandidaadina kõne alla tulnud?

2019? Muidugi mitte. Jüri Ratasel on niivõrd tugev toetus, ta on niivõrd hästi erakonda kokku siduv, kellelgi pole nii head peaministrikandidaati välja käia. Kui kaks aastat tagasi oli erakonnas tüli taevani ja nüüd käitutakse ühe meeskonnas, siis… siin pole mingit küsimust. Meie läheme kindlat tema juhtimisel valimistele.

Kas ma aga arvan, et ma üldse mingil ministripositsioonil olen? Olles aasta tagasi olnud läbirääkimistel, tean ma seda, et ei tasu klammerduda ühegi positsiooni külge, sest viimasena jagatakse ministriportfellid ja erakonna esimeestel, kes jagavad, ei pruugi olla võimalik mitte ühtegi positsiooni kindlalt enda saada, sest see võib minna liiga kalliks maksma.

Ma olen valmis valitsusse panustama, aga samas ma ei alaväärtusta parlamendi rolli, ka seal on vaja tugevaid poliitikuid.

- Õigel hetkel tagasi astumine võib teatavasti olla poliitiliselt kasulik. Kas tulevastele valimistele mõeldes poleks mõistlikum olnud õigel hetkel võtta poliitiline vastutus ja tagasi astuda?

Ma arvan, et on õige võtta poliitiline vastutus millegi eest, mida sa teinud oled. Ma üldse ei välistaks, et ma kunagi pean sobivaks poliitilise vastutuse võtmist selle eest, mida ma teinud olen. Aga selleks pean ma olema teinud midagi, mille eest sobib poliitilist vastutust võtta.

***

Milles seisneb minister Kadri Simsoni võimalik huvide konflikt?