Meditsiinikorruptsiooni teema on tulnud esile paljudes uuringutes, nendib juhtiv riigiprokurör.
Sel sügisel teatas Lääne ringkonnaprokuratuur, et kahtlustab üht Pärnu haigla ortopeedi ametialases võltsimises ning altkäemaksu ja pistise võtmises. Avalikkus sai peagi teada, et kahtlustatav on patsientide seas lugupeetud ortopeed dr Fred Veber. Ühtlasi selgus, et politsei on tema tegevust uurinud juba 2011. aastast alates. Uuritud on nii tema varasemaid kui ka uurimise algusest 2013. aasta aprillini toime pandud võimalikke kuritegusid.
„Teod, milles arsti kahtlustatakse, puudutavad eelkõige meelehea eest töövõimetuslehtede ja püsiva töövõimetuse määramiseks vajalike dokumentide väljastamist,” ütles menetlust juhtiv Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask. Seega: arst võis mitme aasta jooksul teenida kopsakat lisaraha haiguslehtede vale väljastamise ja selle eest, et võimaldas inimestel riigilt töövõimetuspensioni välja petta.
Selline kohtuasi on Eestis haruldane. Kapo ja politsei on koos prokuratuuriga seni toonud avalikkuse ette korruptsiooni kohalikes omavalitsustes, riigiametites ja ka erasektoris. Meditsiinikorruptsiooni teemad on seni puudutanud ravimeid ja meditsiiniseadmeid, arste pole veel korruptsiooni eest kohtu alla antud.
Korruptsioon võib ka tappa
Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus nentis, et meditsiinisektor on korruptsiooniohtlik. „Korruptsiooniuuringutest on näha, et inimesed on päris palju puutunud kokku ravijärjekordades etteostmisega ja raha eest välja antud fiktiivsete tõenditega,” ütles Evestus. Ta rõhutas, et kõik pole üdini pahasti. „Ma ei taha Eesti meditsiini maalida tumedaks-koledaks kohaks, et kõik on hämar, kahtlane ja korruptsiooni täis. Põhirõhk on siiski sellel, et valdkonnaga on vähe tegeldud, aga see teema muudkui tõusetub korruptsiooni puudutavate uuringute ja vestluste pinnal ja sellele tuleb suuremat tähelepanu pöörata.”
Pärast Pärnu arsti Fred Veberi juhtumi avalikustamist oli internetikommentaarides näha, et arsti altkäemaksuvõtmist kas ei usutud või lausa õigustati. Evestus nentis, et inimlikul tasandil võib arstile pistise või altkäemaksu pakkumist mõista.
End ravijärjekorras ette ostmise puhul võib altkäemaksu pakkujas tekkida trots: kellele ma halba teen, kui ostan ennast (või oma lähedast) ravijärjekorras ettepoole? Arst ravib nagu ikka, mina saan terveks ja keegi ei kanna kahju. Ometi teeb see halba. Kui ostad ennast või oma vanaema ravijärjekorras ette, siis kannatab inimene, kes langeb seetõttu järjekorras tahapoole. Halvimal juhul võib surra aus inimene, kes ei jõua oma järjekorda ära oodata. Väga halvad tagajärjed võivad olla ka sellel, kui mõni ravim või meditsiiniseade ostetakse seepärast, et tootja on arsti või haiglajuhte „määrinud”. Selline seade ei pruugi olla tõhusaim.
Kui pistis jääb vaevama...
Altkäemaksu andmine on karistatav ja see võib takistada inimesi sellest politseile teatamast. Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juht Steven-Hristo Evestus kinnitas, et rääkida tuleks ikka, sest kui ausalt üles tunnistada ja uurimisele kaasa aidata, ei pruugi ise karistada saada, aga altkäemaksuvõtja õnnestub ehk tabada ja kohtu alla anda. „Ma ei räägi muidugi pikaajalisest, aastaid kestnud „toetustegevusest”. Aga kui tuleb üks selline episood „meelde” ja te tulete ja räägite selle ära ning meie tuvastame seeläbi kümneid episoode juurde ja nii õnnestub konkreetne korruptsiooniilming välja juurida, siis on võimalik menetlus altkäemaksu andja vastu lõpetada, kui ta oma tegu kahetseb ja teeb õiguskaitseasutusega koostööd. Sõnum on see, et kes pöördub heas usus ja tahtega aidata, siis ta ei pea ise seisma süüdistatavana kohtu ees,” ütles ta. Samuti märkis Evestus, et teatada võib ka mitme aasta tagustest juhtumitest – iga infokild on oluline.
Kaks juhtumit meditsiinist
1. augustis otsustas riigiprokurör Steven-Hristo Evestus lõpetada haigekassa juhatuse liikme Mari Mathieseni kriminaalasja, mis algatati üle aasta tagasi. Prokuratuur alustas menetlust, kui „Pealtnägija” saade tõi esile võimaliku huvide konflikti – Mathieseni abikaasa Allan Kulpsoni firma toob maale Octa-pharma toodetavat plasmapõhist hemofiiliaravimit. Juhatuse liikme huvide konflikti uurimine lõpetati tõendite puudumise tõttu. 2. Mullu mõistis ringkonnakohus reformierakondlase Andres Tsahkna süüdi dokumendi võltsimises ja kasutamises: ta esitas OÜ-le Overall Medical võltsitud arved, millega Balti Radiodiagnostika OÜ vabanes kohustusest tasuda 19 000 eurot käibemaksu. Süüdistuse järgi küsis ta ka pistist: 10% AS-i Meditsiinigrupp ja OÜ Overall Medical vahelise müügitehingu maksumusest, kuid selles mõisteti ta tõendite puudumise tõttu õigeks.