Nädalavahetusel avalikkust raputanud teade, et üks järjekordne Tallinna tippametnik on pistise võtmise kahtlustusega kinni peetud, ei tekitanud Äripäevas enam suuremaid erutusvõbinaid. Nähtud, tavaline asi, olid esimesed emotsioonid. Seejärel tuli häbitunne.
Just, häbi. Äripäeval on kohutavalt piinlik Tallinna juhtide pärast. Meil on piinlik, et kõik selle hea, mis Eesti ja eestimaalased saavutada suudavad, nullib pealinn ära. Jah, sõnad "Tallinn", "ametnik", "Keskerakond" ja "pistis" on Äripäeva arvates juba ammu sünonüümideks muutunud.
Pistisepealinn Tallinn. Viimasel ajal on Tallinna tippametnikest pistisesüüdistusega kohtu ees seisnud vähemalt viis keskerakondlast: Vello Lõugas, Mati Songisepp, Ivo Parbus, Elmar Sepp, Allar Oviir. Nüüd siis mupo juht Kaimo Järvik. Hakkab ju kuidagi tavaliseks muutuma? Ainus küsimus, mis keelele tikub, oleks: Kes on järgmine?
Tänases Äripäevas arvab endine konkurentsiameti peadirektor Peeter Tammistu, et kevad võib meil tulla samasugune nagu Napolis, lehkav. Tema räägib küll Tallinna prügiprobleemidest, kuid ka üldises linna valitsemises võib märgata üdini lõuna-itaalialikke jooni – Keskerakonna juhitud linna aparaati saab tööle tutvuste kaudu ning ametnikke ja hõlptulu jahtivate ettevõtjate vahelisi jämedaid traagelniite isegi ei püüta enam varjata. Mis meid hetkel lehkava pistiseskandaali puhul enim hämmastab, ongi see ülim nahaalsus, millega kehtivast õigusest (õiglustundest me ei räägigi) üle rullitakse. Üks tippametnik lihtsalt eelistab üht teenusepakkujat teistele ning kasseerib selle „teenuse“ eest kenakese kopika. Ei mingeid keerukaid susser-vussereid, ei mingeid hanketingimuste „kohandamisi“ – lihtsalt töö sulle, raha mulle. Ja seda kõike ühe tänapäevase moodsa demokraatliku riigi pealinnas! Euroopa kultuuripealinnas. Hämmastav? Tegelikult muidugi pole. Tallinna abilinnapeana Järviku ülemuseks olnud endine kapo juht ja endine siseminister Jüri Pihl kinnitas, et Järviku kinnipidamine ei tulnud talle just erilise ootamatusena! Ka riigikokku kuuluv tipp-keskerakondlane, endine siseminister Kalle Laanet ütles, et teda ei suuda miski üllatada. Olid neil siis mingid kahtlused? Miks kuriteo tõkestamiseks midagi ette ei võetud?
Omaette teema on muidugi kohtutäiturite süsteem. See oligi mäda ning parandati ära – selle aasta algusest saavad kohtutäiturid omale tööd kohtutäiturite kojast, mitte ühest või teisest asutusest/ametist otse. Varasem süsteem oli üsna läbipaistmatu. „Just sel põhjusel esitas justiitsministeerium vastavad seadusemuudatused nõuete jagamise osas, kusjuures süsteemi muutmisele oli nii mitmeidki vastaseid – üks nendest näiteks munitsipaalpolitsei direktor,“ ütleb justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik. Üks pistiseoht jälle vähem. Kuidas aga teha nii, et juhtkirja alguses mainitud märksõnad oma tegeliku tähenduse tagasi saaks? Et kultuur ei kustuks?
Ega siin tegelikult muud retsepti polegi, kui riigi jõustruktuuride tõhus töö. Ja üldjoontes Kapo tegevus Äripäevale siiski meeldib – jõuline tegutsemine annab kindla ja ühese signaali – igale ebaseaduslikule tegevusele järgneb karistus. Varem või hiljem.
Allikas: aripaev.ee