Ernst & Youngi pettuste uuringu kohaselt leiab 57% maailma ja 47% Baltikumi ettevõtete juhtidest, et pettuste ja korruptsiooni osakaal äritegevuses kasvab ning on muutunud igapäevaseks.
„Praeguseid keerulisi turutingimusi arvesse võttes on ettevõtted pideva surve all, et vastata kasvu ja kasumi ootustele, mis loob soodsa pinnase pettuste tekkeks,“ ütles Ernst & Young Baltic ASi juhatuse liige Ivar Kiigemägi.
Kui eelmisel aastal leidis 39% samas uuringus osalenutest, et korruptsioon ja altkäemaksud on saanud tavapäraseks, siis sel aastal arvab nii juba 57% kõikidest vastanutest. Uuringust selgub ka, et hulk vastanutest on korruptsiooni suhtes eituse faasis ehk nad ei taha endale tunnistada, kui lähedal see neile tegelikult seisab.
Viiendik Baltikumi ettevõtjatest valmis altkäemaksu pakkuma
Sarnaselt muule maailmale on ka Baltikumi ettevõtetel Kiigemägi sõnul suur surve majandustulemuste parandamisele, mille tõttu on paljud ettevõtted pidanud kärpima samaaegselt nii töötasusid kui ka boonuseid, mis omakorda võib viia töötajaid pettustega seotud tegevusteni. „Viimase aasta jooksul on 32% Baltikumi ettevõtetes külmutatud töötasusid ning 24%-l on lõpetatud boonuste maksmine, mida on oluliselt rohkem kui mujal maailmas. Seetõttu muutub veelgi olulisemaks organisatsiooni eetiliste põhimõtete kommunikerimine, sisekontrollisüsteemi toimivuse hindamine ja pettusi ennetavate meetmete juurutamin," märkis Kiigemägi.
„Kui möödunud aastal oli kõigest 4% Baltikumi ettevõtjatest valmis äritegevuse elavdamiseks pakkuma altkäemaksu, siis käesoleval aastal on see protsent tõusnud 19-ni. See viitab asjaolule, ettevõtete juhid on otseselt antud teemaga kokku puutunud,“ nentis Ernst & Youngi finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro.
Eestis ollakse pettuseriskide osas sinisilmsed
Võrreldes Lääne- Euroopa riikidega pööratakse Pikaro sõnul Baltikumis jätkuvalt vähem tähelepanu pettusevastaste juhendite ja eeskirjade väljatöötamisele, rikkumiste korral sanktsioonide rakendamisele ja töötajate koolitamisele pettuseriskidega seotud teemade osas.
"Kuigi Justiitsministeeriumi statistika andmetel on Eestis majandus- ja ametialaste registreeritud kuritegude osakaal languses, ei pruugi see trend uuringu tulemustele toetudes jätkuda. Samuti on Eesti ettevõtjad järjest aktiivsemad äritegevusest tulenevate riskide maandamiseks lahenduste otsimisel õiguskaitseorganite poole pöördumata,“ kommenteeris Pikaro.
Samas toob uuring välja, et pettuse vastaseid meetmeid rakendatakse või on suur osa vastanuist teadlikud, et nende ettevõttes on võetud kasutusele korruptsioonivastane juhendmaterjal (Anti Bribery and Corruption policy). Siiski teeb uurijaid murelikuks, et antud regulatsioonide osas puudub ettevõtte erinevate astmete töötajatel arusaam ning esineb vastuolu.
"Kui 60% vastanud tipp- ja keskastme juhtidest leidis, et nende ettevõte tunnustab töötajaid korruptsiooni või altkäemaksu juhtumitest teavitamisest, siis vaid 34% madalama astme töötajatest oli selle väitega nõus,“ rääkis Ivar Kiigemägi.
Pikaro sõnul näitab praktika, et Eesti ettevõtted on pigem tagasihoidlikud pettusi ennetavate strateegiate ja juhendite loomisel. Efektiivne pettusi ennetav strateegia on otseselt seotud ettevõtte tööprotsessidega ja töötajatega, võimaldab tagada kiire infoliikumise ning seeläbi ennetada ja avastada õigeaegselt potentsiaalseid pettusejuhtumeid.
„Peamiste põhjustena, miks see tegevus on sekundaarne, võib nimetada juhtkonna keskendumist äritegevuse laiendamisele,“ selgitas Pikaro. „Ei olda teadlikud pettusealase poliitika vajadusest ning meetme rakendamisest saadavast kasust. Sageli võib märgata ka nö. sinisilmsust pettuseriskide avaldumise osas – usutakse, et oma ettevõttes ebaseaduslikku tegevust kindlasti ei esine,“ lisas ta.
Ernst & Youngi 2013. aasta korruptsiooni- ja pettuseriski analüüsi uuringus (2013 Fraud Survey, Navigating today’s complex business risks) osales kokku ca 3 000 kesk- ja tippastme juhti 36st erinevast riigist.
Allikas: Delfi