Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) hinnangul oleks neile vaja õigust küsida infot kolmandatelt isikutelt, kes teevad erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatidega tehinguid. Viis aastat tagasi loodud komisjoni tööst tehti täna riigikogus kokkuvõte.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on viie aasta jooksul nõudnud kokku üle 175 000 euro väärtuses keelatud annetuste tagastamist. Sellest summast on praegu tagasi antud veidi üle 40 000 euro, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kõige suurem nõue on seotud viimastel kohalike omavalitsuste valimistel Tallinna linnaeelarvest rahastatud reklaamkampaaniaga."See kokku moodustab juba üksi summa, suurusjärk 130 000 eurot ja need on ka täna valdavalt kohtumenetlustes, kuna isikud, kes ettekirjutused meie poolt said, vaidlustasid need," rääkis ERJK esimees Ardo Ojasalu.
Tema sõnul on komisjoni jaoks praegu probleemiks see, et nad ei pääse kontrollima kolmandaid iskuid, kes on erakondadega majanduslikes suhetes. "Kontrollmenetlus ei tööta piisavalt operatiivselt. Seetõttu me leiame, et me saaksime n-ö täielikult tõendite kogumisega ja meiepoolse haldusmenetluse protsessiga saaksime nagu paremini hakkama, siis on vajalik, et meil oleks õigus saada infot ka nendelt kolmandatelt isikutelt, kes siis meie kontrollitavatega mingeid tehinguid teevad. " leidis Ojasalu.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni aseesimees Kaarel Tarandi hinnangul on komisjoni praegused volitused piisavad. "Me saame neid järelevalvatavaid, kes teevad meiega koostööd, nõustada, toetada ja aidata paremini kõndida seaduskuulekuse teel," rääkis Tarand.
"Muidugi, vahendeid jääb napiks nende puhul, kes sihilikult mängivad teiste reeglite järgi või kuulutavad ennast asuvat väljaspool Eesti õigussüsteemi," lisas komisjoni aseesimees. Ardo Ojasalu sõnul on nad teinud mitu ettepanekut riigikogu õiguskomisjonile, et muuta erakonnaseadust. Ta lisas, et ka praegu on õiguskomisjoni saadetud üks muudatustepakett.
