Riigikogusse saadetakse esimesele lugemisele eelnõu, mis ühtlustab parteide arvepidamise.
Riigikogu põhiseaduskomisjon kiitis eile lõpuks heaks erakondade rahastamise järelevalve komisjoni juba ligi aasta tagasi tehtud ettepaneku, mis puudutab erakondade rahastamise raamatupidamisreeglite ja aruandlusvormide ühtlustamist, ning otsustas saata selle suurele saalile arutada.
„Muidugi on see samm läbipaistvuse suunas,” ütles põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste. „Kuid keegi ei kavatsegi midagi pidurdada, nagu avalikkus ja eelkõige ajakirjandus arvab.”
Maruste sõnul võinuks eelnõu juba paar nädalat tagasi suurde saali saata, kuid kuna opositsioonil ja eelkõige sotsiaaldemokraatidel tekkis veel küsimusi, siis jäi see toppama. „Seetõttu ei jõustu see kahjuks järgmise aasta 1. jaanuarist, nagu me soovisime, vaid alles 1. aprillil, kuna menetlus võtab aega,” sõnas ta.
Kui kõnealusel juhul on tegemist erakondade rahastamist puudutava nn tehnilise poolega ja erakondade järelevalvekomisjoni töö täpsustamisega, siis Maruste kinnitusel saab lähinädalatel paika ka põhiseaduskomisjoni lõplik ettekujutus sellest, mis puudutab erakondade rahastamissüsteemi muutmist.
Eelmisel istungil arutatud ettepanekute tabeli 16 leheküljest jäi eilseks alles kuus. Need saadetakse riigikogu fraktsioonidele tutvumiseks ja pärast istungitevaba nädalat vaatab põhiseaduskomisjon asja veel korra läbi. „Seejärel saadame need justiitsministeeriumisse eelnõu tegemiseks, andes kaasa omapoolsed poliitilised suunised,” ütles Maruste ja lisas, et komisjonil endal pole eelnõu tegemiseks lihtsalt jõudu. Kui kiiresti ministeerium asjaga hakkama saab, sõltub Maruste sõnul nende tahtest. .
Toetus väikeparteidele
Eesti Päevalehe andmeil vaieldakse erakondade rahastamise üle endiselt mitmel teemal. Üks küsimus on näiteks erakondadele riigieelarvest antava toetuse vähendamine. On tehtud ettepanek lüüa see toetussumma kaheks.
Nimelt kui praegu rahastatakse valimiskünnise ületanud erakondi selle järgi, kui palju on neil parlamendikohti, siis üks mõtlemiskoht on, et pool sellest rahast jaotataks ka edaspidi kohtade järgi, kuid teine pool kõigi vahel võrdselt.Nii saaksid areneda ka väiksemad erakonnad.
Samuti arutatakse, et suuremat toetust peaksid saama ka allapoole valimiskünnist jäänud erakonnad. Küsimus on, millisele protsendile toetusesaajate piir tõmmata.
KÜSIMUSED
Valimiskuludele tuleb ülempiir?
Üks komisjoni aruteluteema on see, et sularahaannetuse suurus inimese kohta võiks aastas olla 1200 eurot. Komisjonil on ka selge ettekujutus, et enamik annetusi peaks ikka käima pangaülekannete kaudu.
Samuti arutatakse ägedalt valimiskulude piiramist. Sotsid on teinud ettepaneku kehtestada valimiskampaaniale 400 000-eurone lagi, ülempiiri kehtestamise ettepaneku on teinud ka Ülle Madise, Allar Jõks ja Tartu ülikooli riigiteaduste töörühm. Teised erakonnad on aga arvamusel, et arvulist piirangut ei tasuks kehtestada.
Mismoodi siis piirangut seada, on omaette küsimus. Alternatiiv oleks kampaaniale mahupiirangu kehtestamine, kuid seegi on poliitikutel omavahel lõplikult läbi arutamata.
Allikas: EPL Online