Kuigi eestimaalased peavad kõige korrumpeerunumaks parteisid, on nad ise maksnud enim altkäemaksu ja pistist tervishoiuteenuste saamiseks, selgub värskest uuringust. Värske korruptsioonibaromeetri kohaselt on Eesti elanike silmis kõige äraostetavamad parteid, neile järgnevad ärisektor ja riigiametnikud. See kinnitab, et ühiskond on teadvustanud korruptsiooni kui nähtust, mis ei seondu ainult avaliku võimuga, ütles Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver tänasel pressikonverentsil. Teistest vähem korrumpeerunuks peavad eestimaalased sõjaväge, kirikut ja haridussüsteemi. Kuus protsenti eestimaalastest tunnistas, et andis viimase 12 kuu jooksul kellelegi altkäemaksu. Kõige rohkem anti altkäemaksu või pistist tervishoiuteenuste eest – seitse protsenti neist, kel oli selle valdkonnaga kokkupuuteid, maksis teenuse saamiseks altkäemaksu. Tervisele järgnesid lubade ja registrite ning hariduse valdkonnad, kus vastajad said samuti raha või kingituste eest vastutasuks teeneid. Inimesed ei võitle Eesti elanikud paistavad korruptsioonibaromeetri kohaselt Euroopa Liidus silma selle ga, et vaid 39 protsendi arvates saab tavainimene korruptsiooni vastu võitlemiseks midagi ära teha. Euroopa Liidus keskmiselt on vastav näitaja 61 protsenti. Tavainimese võimetesse suhtuvad meist pessimistlikumalt ainult leedulased. Vaid veidi üle poole Eesti elanikest annaks teada korruptsioonijuhtumist, kui seda märkaks. Euroopa Liidus keskmisena on samasuguseid valvsaid inimesi viiendiku võrra rohkem. "Selline ükskõiksus suhtumises korruptsioonivastasesse võitlusse peaks olema häirekell riiklikele institutsioonidele, sest ühelt poolt loob see soodsa pinnase korruptsiooni levikuks ja teiselt poolt kujutab endast olulist takistust kuritarvituste avastamisel ja tõkestamisel," ütles Tehver. Riigi korruptsioonivastaseid samme hindavad küsitletud samuti ebatõhusaks. Uuringu esitlejate sõnul peaks parteideld astuma korruptsiooni vastu konkreetsemaid samme. Ühe võimalusena näeb Korruptsioonivaba Eesti ühing näiteks riigikogu liikme eetikakoodeksi valmis kirjutamist. "Juba see väike samm aitaks teha seda, et inimeste suhtumine erakondadesse paraneks," ütles ERRi eetikanõunik Tarmu Tammerk tänasel pressikonverentsil. Kes on suurim korruptsioonivastane? Sama tähtsaks peab Korruptsioonivastase Eesti ühing teadvustamist. Eestis on Tehveri hinnangul liiga vähe selliseid institutsioone, kes võtaksid mõne eesmärgi enda käitumise aluseks. "Meil ei ole levinud see, et keegi ütleks: "Ma sean endale eesmärgi ja käitun sellele vastavalt, sõnas ja teos"," ütles Tehver. Tema sõnul pole Eestis praegu ka parteid, kes oleks korruptsiooni vastu võitlemise endale eesmärgiks võtnud. Täna kell 13 esitleti Tallinnas Avatud Eesti Fondi saalis korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency International 107 riigis läbiviidud küsitlust, kuhu on esimest korda lülitatud ka Eesti. ERRi uudisteportaal tegi üritusest otseülekande. Altkäemaksu ja pistise andmise osakaalu poolest sarnaneme me Euroopas kõige rohkem Sloveeniale, kus on altkäemaksu andjaid kuus, ja Bulgaariale, kus neid on kaheksa protsenti. Kõige rohkem tunnistasid altkäemaksu andmist leedulased (26), prantslased (23) ja kreeklased (22 protsenti). Eestis tehakse kingitusi "Käesoleva uuringu puhul oli tegu sisuliselt avaliku arvamuse küsitlusega, mis näitab inimeste suhtumist korruptsiooni," ütles Tehver. Seejuures erinevad inimeste arusaamad korruptsiooni tähendusest nii riigiti kui erinevate inimeste puhul. "Meie riigis on levinud kingituste tegemine, teistes Euroopa Liidu riikides on probleemid teistsugused," ütles ta. Kui korruptsioon muutub mõnes riigis väga levinuks ja igapäevaseks, ei pruugi inimesed seda enam tähele panna. Uuringu esitlejad ei pea samas riikide võrdlemist kõige olulisemaks. "Korruptsioonibaromeeter on täiendav võimalus saada parem ettekujutus, mis valdkonnad vajavad Eesti korruptsioonivastases tegevuses rohkem tähelepanu," ütles Jaanus Tehver. Korruptsioonibaromeeter täiendab tema sõnul korruptsiooni tajumise indeksit, mida on Eestis juba aastaid mõõdetud. Korruptsioonibaromeeter on suurim rahvusvaheline arvamusküsitlus inimeste arvamustest ja kogemustest korruptsiooni kohta. Baromeeter uurib, kas korruptsioon on viimase aastaga kasvanud ja milliseid institutsioone peetakse enim korrumpeerunuks. Samuti soovitakse näiteks teada, kas uuringus osalenud inimesed on andnud viimase 12 kuu jooksul altkäemaksu.