Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus tunnistas täna pressikonverentsil, et ulatuslik kuritegelik skeem, mille sisu oli riiklike dokumentidega äritsemine, on tema jaoks erakordne kaasus, kuna üheteistkümnest kuritegelikku rühmitusse kuulumise kahtlusalusest kümme on keskealised naised.
Politsei pidas eile kinni 12 inimest, kellest neli olid pikaajalised politsei- ja piirivalveameti töötajad, keda kahtlustatakse ebaseaduslikul teel riiklike dokumentide väljastamises. Kokku on 11-le inimesele esitatud kahtlustus kuritegelikku rühmitusse kuulumises. Kuritegeliku ühenduse loomises, selle juhtimises ja sinna liikmete värbamises kahtlustatakse 65-aastast Eesti kodakondsusega naist, kes võeti täna pärastlõunal vahi alla. Riigiprokuröri kinnitusel ei toimunud miski kuritegelikus ühenduses ilma selle naise korralduseta. Tema huvides tegutsesid altkäemaksu vahendajatena praeguse seisuga kolm isikut. "Kes siis maksid edasi sellele ühenduse liidrile laekunud summasid politsei- ja piirivalveameti teenistujatele," kõneles riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Juhtivprokurör Evestus ütles tänasel pressikonverentsil, et uurimist alustati juba seitse kuud tagasi ning läbi on viidud suures mahus jälitustoiminguid. Ta ei välistanud, et kahtlustatavate ring laieneb menetlustoimingute edenedes veelgi. Seni eeluurimisel kogutud andmete järgi said tellijad kahtlustatavate kaudu näiteks erinevaid riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente, arstitõendeid. Selleks kasutati muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi. Kahtlustus esitati neljale politsei- ja piirivalveameti pikaajalistele töötajale, kes olid eeluurimise andmetel ühendusse värvatud isikut tõendavate dokumentide, elamislubade ja kodakondsusega seotud dokumentide hankimiseks. Kahtlustuse saanud ametnikest kaks on teenindussaali töötajad ning kaks on spetsialistid. Riigiprokuröri sõnul kasutasid kahtlustatavad kõikvõimalikke võtteid, et varjata ebaseaduslikku tegevust ning enda jälgi. Rühmituse tegevus oli konspireeritud: kasutati hüüdnimesid, kohtuti väga väljavalitud kohtades, kuhu kõrvalistel inimestel puudus ligipääs. "Inimesed, kes kuulusid kuritegelikku ühendusse, kasutasid omavahel palju hüüdnimesid, mistõttu ei olnud ka, nii palju, kui meie seda infot analüüsisime, meil võimalik alguses tuvastada, kes on kes. Lisaks sellele kohtusid isikud kindlasti väga väljavalitud kohtades ja kohtades, kus puudub kõrvalistel isikutel ligipääs," rääkis Evestus. PPA töötajad ei olnud kahtlustuse järgi tegevuse organiseerijate seas, kuid väljastasid altkäemaksu eest infot esitatud taotluste kohta, tegid päringuid andmebaasidesse, võtsid valeandmetega taotlusi vastu ja väljastasid nende alusel dokumente. Maksti taotluste protsessi sujumise eest "Kordan veel üle, mille eest maksti. Ei makstud mingite konkreetsete dokumentide võltsimise eest, vaid maksti selle eest, et kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna andmebaasidest saadaks kätte vajalikud andmed selleks, et esitada võimalikult ideaalsed ja nõuetekohased elamislubade ja kodakondsusetaotlused," selgitas juhtivprokurör. "Samuti oli PPA töötajate ülesanne tuvastada võimalikke puudujääke, mis võivad taotluse menetlemise protsessis esile tulla ja mille eemaldamine võib hõlbustada nende dokumentide kättesaamist," lisas ta. Vahendajad aitasid kaasa sellega, et nende elukoha aadressidele kirjutati sisse isikud, kes esitlesid seda aadress kui seaduslikku elukohta. Keeleeksami ja kodakondsuseksami eduka läbimise eesmärgil kasutati kolmandaid isikuid, kes muudeti ilusalongides võimalikult sarnasteks isikutele, kes eksamit sooritada soovisid. Sidemed Vene Föderatsiooni kodanikega PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra ütles, et kuritegelik skeem avastati n-ö järelkontrolli käigus. Ta lubas, et PPA töötleb läbi kõik dokumendid, mis on liikunud läbi kahtlustuse saanud isikute. Selleks viiakse läbi audit, mis peab andma vastuse küsimusele, kui paljudele inimestele võib ebaseaduslik dokument olla väljastatud. "Oleme tuvastanud kümneid kuriteoepisoode, kus dokumentide väljaandmise protsess on käima lükatud. Protsessid võtavad aega ja täna me seda täpset numbrit öelda ei saa," ütles Vahtra. Riigiprokurör lisas, et välistatud pole, et juhtumid lähevad isegi kahe või kolme aasta tagusesse aega. Altkäemaksusummad, mida maksti, jäävad tuhandetesse eurodesse, kuid PPA neli töötajat said ka muid mitterahalisi hüvesid. "Altkäemaks ei liikunud tavapärast skeemi pidi. Olid vahekassad ning süsteem oli keerulisem," valgustas Evestus. Riigiprokuröri kinnitusel oli kuritegelikul ühendusel sidemeid ka Vene Föderatsiooni kodanikega, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Seetõttu oli ka see meie jaoks üks kindlasti selline julgeolekutemaatiline riskikoht, millele me tähelepanu pöörasime ja millele me pöörame veel uurimise käigus edasi, nii et jah, meil on viiteid seostele Vene föderatsiooniga, aga meil ei ole tänasel päeval kindlasti võimalik ega mul ei ole ka tagataskus ühtegi n-ö VIP-isikut, keda välja tuua ja seostada selle skeemiga," rääkis Evestus. Praeguseks on läbi viidud esmased avalikud menetlustoimingud ehk läbiotsimised ja ülekuulamised. Riigiprokuröri kinnitusel on aga hulk inimesi veel üle kuulamata ning kahtlusaluste ring võib seetõttu veelgi suureneda.