Täna möödub nädal päevast, mil Tartu maakohus tunnistas korruptsioonikuritegudes süüdi Tartu vallavanema Aivar Soobi. Toona ei teadnud aga avalikkus, et Soobi tegevuse uurimiseks on keskkriminaalpolitsei algatanud teisegi kriminaalasja ning heidab vallavanemale ette uusi korruptsioonitegusid.
Katab saladuseloor
Tartu Postimehele teadaolevalt esitas keskkriminaalpolitsei septembris Tartu vallavanemale Aivar Soobile kahtlustuse riigihanke korraldamise nõuete rikkumises ja omastamises. Prokuratuur jääb kahtlustusi kommenteerides kidakeelseks, viidates võimalusele, et igasuguse info avaldamine võib mõjutada kriminaalasjas tõendite kogumist.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurörid Marge Püss ja Allar Nisu kinnitasid siiski, et kahtlustus esitati Aivar Soobile juba ülemöödunud kuul. Ühtlasi avaldas Püss lootust, et süüdistuse esitamiseni jõutakse mõne kuu pärast.
Toimetusele teadaolevalt on uurimise all Soobi tegevus seoses Raadi sõjaväelennuväljaga 2016. aastal.
Karistusseadustiku paragrahv, millele kvalifitseeruvat tegu Soobile ette heidetakse, räägib riigihanke menetlusnõuete rikkumisest, teisisõnu mõnele asjaosalisele eelise loomist või hankemenetluse korraldamata jätmist olukorras, kus see tulnuks korraldada. Hankemenetluslike nõuete rikkumise eest näeb seadus ette rahatrahvi või kuni aasta pikkuse vangistuse.
Milles täpselt seisneb omastamine, mida Soobile järjekordses kriminaalasjas ette heidetakse, pole esialgu teada. Kohtus omastamise eest süüdi mõistetud inimesele võib osaks saada rahatrahv või kuni viie aasta pikkune vangistus.
Nii nagu eelmisel korral, ütles Aivar Soop ka nüüd, et ei näe endal süüd. Mis puudutab riigihankenõuete rikkumise kahtlustust, siis need on vallavanema sõnul seotud heakorratöödega Eesti Rahva Muuseumi ümbruses Raadil. «Nüüd uuritakse, kas seal (hankes) oli viga või mitte. Rohkem paluti mul mitte kommenteerida,» lausus ta.
Omastamise kahtlustust Soop enda väitel kommenteerida ei oska. «Omastamist seal ei ole olnud. Isiklikku kasu ei ole ma mitte midagi saanud.»
Omastamise paragrahvi järgi karistas kohus vallavanemat ka möödunud nädalal ning selle eest, et ta aastatel 2013–2014 tankis kolmel korral Tartu vallas tanklast oma isiklikku sõiduautot ning kahel korral võttis bensiini kanistritesse üle 200 euro väärtuses. Ehkki omastamises Soop end süüdi ei tunnistanud, otsustas ta siiski enne kohut vallavalitsusele hüvitada 170 eurot.
Lisaks mõistis kohus ligi 24 aastat valla eesotsas seisnud Soobi möödunud nädalal süüdi toimingupiirangu rikkumises seoses sihtasutuse Emajõe Jõeriik tehingutega aastatel 2013–2015.
Ehkki Soop ise väitis vastupidist, seostas kohus tõenditele tuginedes teda sihtasutuse juhtimisega.
Samal ajal kohustas Soop teisi vallaametnikke sõlmima tehinguid sihtasutusega, väites, et ta ise viibis samal ajal välismaal. Kohus tuvastas, et tegelikult viibis Soop tehingu sõlmimise ajal vallaametnikega samas ruumis.
Apellatsioon kohtumajas
Soovist 1. novembri kohtuotsust edasi kaevata sai Soop teatada seitsme päeva jooksul. Esmaspäeval, 6. novembril laekuski kohtumajja tema kaitsja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaare apellatsiooniavaldus.
Kohus teeb nüüd kriminaalasjas tervikotsuse teatavaks 16. novembriks, pärast seda on süüdistataval ja tema kaitsjal võimalus esitada sisuline vaidlustus 15 päeva jooksul, kinnitas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.
Kuuldavasti kavatseb Tartu valla uus volikogu järgmise vallavanema leidmiseks välja kuulutada konkursi. Soop pole seni söandanud öelda, kas kavatseb seal osaleda või mitte.
Ehkki Soobi juhitud valimisliit Kohalik Elu saavutas hiljutistel valimistel volikogus absoluutse enamuse, on mõned selle liikmed andnud mõista, et nimekirja üldine seisukoht ei toeta Soobi jätkamist.
Muu hulgas võib sellist seisukohta toetada tõsiasi, et esimene kohtuaste keelas äsja Soobil järgmised kolm aastat töötada ametikohtadel, kus ta peaks täitma avalikke ülesandeid.