Kui 2014. aastal oli Eestis Statistikaameti andmetel 357 900 siga, siis 2016. aasta lõpuks oli sigade arv vähenenud 265 000 loomani.
Imele loota ei saanud
Kui enne 2015. aastat suutsid Eesti seakasvatajad toota liha nii palju, et seda oli võimalik ka eksportida, siis 2015. aastal langes Eesti sealihaga isevarustamise tase 91% peale ning 2016. aastal 73% peale. Eesti inimesed tahavad süüa kodumaist sealiha ja toetavad seeläbi ka kodumaist seakasvatust, aga niivõrd raskes olukorras peab sektorile appi tulema ka riik.
Kui eelmine valitsus lootis imele, mis päästaks kodumaise sealihasektori, siis praegune valitsuskoalitsioon imet ootama ei jäänud ning otsustas tegutseda, et sektor hääbumisest päästa.
Konkurentsivõimelise lihatootmise aluseks on tõuaretus, mille eesmärk on võimalikult produktiivsete ja majanduslikult tasuvate tõugude aretamine ja seepärast toetab riik aretusühistuid. Seoses kriisiga seakasvatussektoris otsustas valitsuskoalitsioon suurendada aretustoetuseks eraldatud summat - kokku eraldati aretustoetuseks 4 miljonit eurot, millest hinnanguliselt 2,3 miljonit kavandati sigade aretustoetuseks. Aretustoetuse maksmine oli koalitsioonipartnerite ühine otsus, kuna kõik mõistsid sealihasektori olukorra keerukust ja aretustoetuse vajalikkust kriisi leevendamiseks.
Kriisi kriisi lahendamises pole
Eelmise aasta sügisel arutasime ministeeriumis erinevate osapooltega nendepoolseid ettepanekuid, et aretustoetuse maksmise põhimõtted ja toetusmäära arvestamise alused oleksid kõigile Eestis tegutsevatele aretusühistutele üheselt arusaadavad ja senisest läbipaistvamad. Rõhutan siinkohal, et toetust saavad taotleda tõuraamatut või aretusregistrit pidavad aretusühingud ja jõudluskontrolli läbiviijad, kellel on selleks tegevuseks tegevusluba ning see on mõeldud aretusühingule, mitte tootmisettevõttele. Aretustoetust makstakse tegelike tõendatud kulutuste alusel, mida toetuse taotleja on teinud tõuraamatu ja aretusregistri pidamiseks ning jõudluskontrolli ja geneetilise väärtuse hindamiseks.
Meedias on esitatud lausa väide selle määruse korruptiivsuse kohta ja et määrusega eelistatakse üksikuid ettevõtjaid. See on täiesti arusaamatu ja alatu. Samuti on kirjutatud, et nooremiste olemasolu tähendab omanikule täiendavat tulu. Ka see väide ei pea vett, sest määrus ei luba sellust erisust: toetust makstakse samadel alustel nii noor- kui ka vanaemisega. Austan ajakirjanduse sõna- ja mõttevabadust, aga pahatahtlike valeväidete esitamine ei ole hea ajakirjandustavaga kooskõlas.
Aretustoetuse eesmärk on aidata kriisis olevat sealihasektorit, et eestimaalastel oleks võimalik süüa ka tulevikus kodumaist, mitte imporditud sealiha. Kõikidel erialaorganisatsioonidel oli võimalik aretustoetuse maksmise põhimõtete muutmise protsessis kaasa lüüa ning on täiesti alusetu väita, et määrus on korruptiivne ja et sellega eelistatakse üksikuid ettevõtjaid. Olen ka varem öelnud, et valitsus selleks ongi, et kriisi ajal appi tulla ning seda on valitsuskoalitsioon ka teinud - tulnud appi kogu Eesti sealihasektorile. Rünnata seda, et täidame oma lubadusi Eesti toidulaua katjate ees ja rõhub sellele, mille eest opositsioonis aastaid seisnud, on kohatu. Loodan, et mõned poliitikud ja ajakirjanikud mõistavad Eesti põllumehe toetamise tähtsust kunagi täpselt samamoodi.
